Südameklapirikked ja ravivõimalusedRegionaalhaigla kardiokirurgia osakonna juhataja kardiokirurg Günter Taal annab ülevaate südameklapirikete diagnoosimisest ja ravivõimalustest.15.09.2021
Põhja-Euroopa traumakeskustes on läbivate kõhuvigastuste käsitlus kõrgel tasemelRahvusvahelise mitmekeskuselise uuringu tulemusel on ilmunud ingliskeelne artikkel "Selective non-operative management of penetrating abdominal injuries at Northern European trauma centers: the NordiPen Study". Kõnesolevas artiklis vaadeldakse kõhupiirkonna noa- ja laskevigastuste käsitluse tulemeid ja standardeid. Uuring näitab, et Põhja-Euroopa traumakeskused (sealhulgas ka Regionaalhaigla) on läbivate kõhuvigastuste selektiivsel mitte-operatiivsel käsitlemisel kõrgel tasemel. Uuringut juhtisid Regionaalhaigla arstid – juhtivad uurijad olid dr Sten Saar erakorralise kirurgia keskusest ja prof Peep Talving juhatusest.07.09.2021
Borrelioosi ehk Lyme tõbi – salakaval haigusRegionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja dr Mait Altmets rõhutab, et borrelioosi ehk Lyme tõve diagnoosimine algab kliinilise pildi hindamisest ja alles seejärel tuleks vajadusel teostada laboratoorsed uuringud. Artikkel ilmus Meditsiiniuudistes. Milline on borrelioosi ehk Lyme´i tõve haiguspilt?10.08.2021
Tarmo Soomere: "Eeskuju ehk iseend muutes muudame maailma."Avaldame Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere Regionaalhaigla tervishoiujuhtide õhtusöögil peetud kõne arvamusloo kujul. Eeskuju kategooria on üks selliseid mõisteid, millele ei ole – ka teoreetiliselt – võimalik anda ühest määratlust. See on nagu ilu, mis on alati vaataja silmades. Kindlasti kuulub selle kategooria juurde veel vähemalt üks kaasteeline. Tavatähenduses mõeldakse rohkemat, sageli arvestatavat osa ühiskonnast. Mis tähendab, et kaudselt on mängus mitmed maailmad: paljude inimeste mõttemaailmad ja väärtusruumid.18.07.2021
Milline haigus on melanoom? Kuidas ära tunda ohtlikke muutusi nahal?Kauaoodatud päikeselised ilmad on taas kohal ning meelitavad inimesi päikest võtma ja D-vitamiini ammutama. Paraku kaasneb liigse päevitamisega mitmeid terviseriske, neist üks ohtlikumaid on melanoom. Tervisepooltunnis on külaliseks Regionaalhaigla onkoloog-vanemarst dr Kadri Putnik, kes annab nõu kuidas end päikese eest kaitsta ja räägib lahti, milline haigus on melanoom.15.07.2021
Juhatuse esimehe Agris Peedu kõne tervishoiujuhtidele tunnustusürituselArstid on alati eeskujuks olnud. Nii ka jätkuvalt aastal 2021. Kui neli aastat tagasi panime aluse traditsioonile tähistamaks Regionaalhaiglas vabariigi iseseisvumist, siis märkisin oma kõnes kui oluline oli iseseisvumisel arstide panus. Järgnevatel kümnenditel on see eeskuju jätkunud. Samas muutuvas ühiskonnas ja muutuvas inforuumis, saab eeskujuks saada, olla ja jääda üksnes siis kui ühiskonna suunas ollakse avatud.09.07.2021
President Kersti Kaljulaidi kõne tervishoiujuhtidele tunnustusüritusel7. juulil korraldas Regionaalhaigla tunnustusõhtu tervishoiujuhtidele, kus juhtimismõtteid jagas Vabariigi President Kersti Kaljulaid, elutööpreemia Regionaalhaigla Garnd Man tiitli pälvis tunnustatud onkoloog dr Vahur Valvere ja Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere arutles eeskujude teemal. Edastame President Kersti Kaljulaidi kõne täispikkuses.09.07.2021
Kuidas end kuumade ilmadega kaitsta?Erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Natalia Jefimova annab nõu, kuidas end kuuma ilmaga kaitsa.22.06.2021
Doonori ainus motiiv vereloovutuseks peab olema heategevus. 80 aastat veredoonorlustIga loovutatud veredoos aitab päästa kellegi elu. Et tähistada 80 aastat veredoonorlust ja arutleda vereloovutuse oleviku ja tuleviku üle, on saates külas Regionaalhaigla verekeskuse juhataja Ave Lellep ja Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse juhataja dr Helve König. Saame teada, kuidas on korraldatud verekeskuse töö ja mille alusel doonoreid verd loovutama lubatakse. Mis juhtub siis, kui verekeskuses sobivat verd saadaval pole? Kuidas on tagatud doonorivere ohutus patsiendile?14.06.2021
Vahur Valvere: Rinnavähk on olemuselt alati geneetiline haigusNagu kõik vähkkasvajad, on ka rinnavähk geneetiline haigus, mis tähendab, et vähk tekib rakutuuma DNAs toimunud geenimuutuste ehk mutatsioonide tulemusena.31.05.2021