Kardiokirurgia osakond

Vaid kvalifitseeritud meeskonna ühispingutus tagab soovitud lõpptulemuse ja sellega haigete rahulolu

dr Ants Paapstel

Eestis ravitakse südamehaigusi kirurgiliselt Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Meie osakond kuulub kirurgiakliiniku koosseisu ning tegeleb vaid täiskasvanute omandatud südamepatoloogiaga. Operatsioonide arv on viimasel kümnendil jäänud 490–630 lõikuse vahele aastas. Rahvusvahelisel skaalal võib lugeda meie tugevateks külgedeks opereeritute madalat suremust, suurt tuiksoonte kasutamise osakaalu šundimaterjalina ning töötaval südamel opereerimise kogemust.

Loodame, et lähitulevikus laienevad kriitilise südamepuudulikkusega patsientide kirurgilise ravi võimalused. 

Loodame, et lähitulevikus laienevad kriitilise südamepuudulikkusega patsientide kirurgilise ravi võimalused. Koostöös Helsingi Ülikooli Haiglaga on võimalik mehhaanilise abistava pumba paigaldamine Tallinnas või südamesiirdamine Soomes.

Viimastele aastatele südamekirurgias on iseloomulik patsientide vananemine ning klapi- ja kombineeritud operatsioonide arvu kasv. Interventsionaalkardioloogide tegevus pärgarterite laiendamise või stentimise näol on jätkuvalt vähendanud pärgarterite šunteerimisi. Konkurentsis püsimiseks paneme omalt poolt rõhku eelkõige tuiksoonte kasutamisele šundimaterjalina, mis peaks andma võrdluses paremaid kaugtulemusi. Tõenäoliselt lisandub ka nn hübriidlõikusi, kus sama patsienti ravivad samal ajal nii kirurgid kui ka interventsionaalkardioloogid.

Meie kollektiiv

Osakonnas töötab viis kirurgi ja kaks kardioloogi. Patsiendi raviprotsessi panustavad selle eri etappidel veel kardioanestesioloogid, operatsioonitoa õed, kardiointensiivravi arstid, füsioterapeudid ja hulk teisi spetsialiste. Vaid kvalifitseeritud meeskonna ühispingutus tagab soovitud lõpptulemuse ja sellega haigete rahulolu.

Kardiokirurgia osakonnas sagedamini tehtavad operatsioonid

Aortokoronaarne šunteerimine (AKŠ)

Südameveresoonte lupjumine kutsub esile südamelihase vere- ja hapnikuvarustuse puudulikkuse. AKŠ-i puhul šunteeritakse kriitilised verevoolu takistused pärgarterites patsiendi enda veresoonega, kasutades kõrvaltee rajamiseks kas tõmb- või tuiksooni. Tavaliselt võetakse need patsiendi enda rinnakastist, jalast või käest. Operatsiooniga leevenevad stenokardilised valud, paraneb patsiendi elukvaliteet ja tihti pikeneb ka tema eluiga.
Šunteerimisoperatsiooni saab sooritada kahel viisil:

  • Südame seiskamisega, kasutades kunstlikku vereringet – tagatud on kirurgi jaoks parimad tingimused veresoonte ühendamiseks või sisemiseks puhastamiseks (endarterektoomia).
  • Töötaval südamel, vajaduse korral kunstliku vereringe toetusega – raskelt sklerootilise aordi korral minimaalne manipuleerimine (non touch technique), mis vähendab embooliliste tüsistuste tekkimise tõenäosust. Seetõttu sobib meetod eelkõige eakate patsientide opereerimiseks. Universaalset šunteerimisviisi siiski ei ole ja lõplik plaan koostatakse igale patsiendile individuaalselt, arvestades paljusid asjaolusid.
Südame klapipatoloogia

Kahjustunud südameklappide asendamine proteesiga on lahtine südameoperatsioon, mille puhul süda seisatakse ja südameõõned avatakse. Patsiendi elutähtsate funktsioonide ülalhoidmise tagab sellel ajal kunstlik vereringe. Tavaliselt tuleb kahjustunud südameklapp asendada kunstklapiga. Tänapäeval kasutame kahte eri proteesitüüpi.

  • Mehhaaniline protees

Ehituslikult on see kahehõlmne, väga kulumiskindel ja tekitab harva trombemboolilisi tüsistusi. Suurepärane vastupidavus ja head hemodünaamilised näitajad teevad sellest proteesitüübist parima variandi noorematele patsientidele. Ainsaks mehhaanilise südame klapiproteesi tõsisemaks puuduseks võib pidada antikoagulatsiooni ehk verevedeldamise vajadust. Teisisõnu peab patsient operatsiooni järel katkematult pärssima hüübimissüsteemi warfarin’iga (Marevan), mis aga nõuab perioodilist verehüübivuse kontrolli. Eelkõige tähendab see haigele siiski pigem teatud ebamugavust kui piiranguid. Tänapäevased mehaanilised proteesid lubavad vere hoida paksemana, mistõttu ka antikoagulatsiooniga seotud veritsusrisk on üpris väike.

  • Bioprotees

Kasvavat konkurentsi mehaanilistele klapiproteesidele pakuvad bioproteesid. Nende puhul on klapihõlmad pärit kas sealt või tehtud vasika südamepaunast ehk perikardist. Bioproteeside trumbiks loetakse eelkõige lihtsamat lõikusjärgset antitrombootilist ravi (piisab suukaudsest aspiriinist hüübimiskontrollita). Ehkki tootearendustöös on jõutud kolmanda klapipõlvkonnani, ei ole rahuldavat lahendust leitud bioproteesi enneaegsele degenereerumisele ja sellega seonduvale korduslõikuse vajadusele. Väiksemate klapisuuruste puhul on perikardist proteesidel seaklapiga võrreldes paremad hemodünaamilised omadused. Proteesitüübi lõplik valik on siiski alati patsiendikeskne otsus, mille juures võetakse arvesse kõiki asjaolusid.

Klapiplastika

Harvem õnnestub kahjustunud südameklapp säilitada ja selle normaalne funktsioon taastada, kasutades erinevaid tehnikaid ja abimaterjale (annuloplastika rõngas, tehiskõõluskeelikud). Aordiklapi haiguse korral on viimastel aastatel traditsioonilise klapivahetuse alternatiiviks kujunemas kateetrisisese proteesi paigaldamine ehk TAVI-protseduur (transcatheter aortic valve inplantation). Paigaldajateks võivad olla kas kirurgid või interventsionaalkardioloogid, optimaalne paigaldusviis otsustatakse patsiendikeskselt. Vähemalt esialgu on selle protseduuri kandidaatideks vaid väga kõrge tavalõikuse riskiga patsiendid.

Kombineeritud südamepatoloogia

Üpris sageli ja seda eriti eakamatel haigetel on tegu ühtaegu nii südameveresoonte ahenemise kui ka südameklapi kahjustusega. Sellisel juhul on mõistlik mõlemad probleemid lahendada samas etapis, pikenenud lõikusaja kompenseerib parem lõpptulemus.

Korduslõikused

Teistkordne südamelõikus on võimalik nii varasema šunteerimislõikuse kui ka klapivahetuse läbi teinud patsientidel. Olles kirurgile suurem proovikivi, annab see tulemuse, mis ei pruugi kuigi oluliselt erineda esmase lõikuse omast. Mõned haiged võivad abi saada ka ahenenud šuntide laiendamisest/stentimisest invasiivkardioloogide poolt.

Kodade virvenduse kirurgiline ravi

Kui kodade virvendus esineb lisaks opereerimist vajavale pärgarterite ahenemisele või südame klapipatoloogiale, saab kirurg seda ravida samas etapis nn ablatsiooni protseduuriga. Iseseisva lõikusena tuleb seda ette siiski harva.

Südamesiseste defektide likvideerimine

südamekodade vaheseinas (kaasasündinud)
südamevatsakeste vaheseinas (südamelihase infarkti komplikatsioon)

LOE EDASI

Tallina kardiokirurgia ajaloost

Täiskasvanute südamekirurgiaga alustati Mustamäel 1980. aastal toonase nimega Kiirabihaiglas. Tartu Riiklikust Ülikoolist kolis Tallinna noor ja ambitsioonikas kollektiiv dr T.-A. Sullingu juhtimisel. Selleaegse kirurgide meeskonna tuumiku moodustasid lisaks temale dr V. Mölder, dr M. Tiivel ja dr K. Tamm. Eesmärgiks seati südame isheemiatõve kompleksne ja diagnoosipõhine ravi, mis algas diagnostikabaasi ehk koronarograafiateenistuse loomisega. Selles valdkonnas kujunes märgiliseks 1982. aastal koronaarangioplastika, praeguse klassikalise südamelõikuse konkurendi juurutamine J. Eha poolt. Samal aastal avati Kiirabihaiglas ka Eesti esimene kardiointensiivravi osakond, millest kujunes kardiokirurgide tiheda koostöö partner tänaseni.

1987. aastal loodi Kiirabihaiglas kahasse Tartu Ülikooli molekulaarpatoloogia instituudiga Eesti Südamekeskus (direktor dr T.-A. Sulling). Erilist esiletõstmist sellest ajast väärivad püüdlused, mida tehti ägeda koronaarsündroomi ravi ajakohastamisel. Paralleelselt uuendusliku lähenemisega konservatiivse ravi vallas alustati ägeda südamelihase infarkti kirurgilise raviga. Kogunenud kliinilise materjali põhjal valmisid dissertatsioonid dr T. Merenil (1985) ja dr A. Paapstelil (1986).

Julgeks ettevõtmiseks nõukogude korra ajal kujunes Soome Vabariigi koronaarhaigete opereerimine aastatel 1988–1989 Suomen Sydäntautiliitto vahendusel, mida võib nimetada tänapäevaselt meditsiiniteenuse ekspordiks. Nii saadi lisavahendeid eelkõige omamaiste patsientide kasinate ravivõimaluste parandamiseks.

1995. aastal katkes paraku koostöö Tartu Ülikooliga ning Südamekeskuse asemele moodustati Südame ja Veresoontekirurgia Kliinik, mille eesotsas jätkas dr T.-A. Sulling. Samal aastal alustas koolitustelt naasnud A. Paapstel klapikirurgiliste operatsioonidega, millega täiskasvanute südamekirurgiline teenistus Mustamäe haiglas sai lõpuks täismahuliseks.

2001. aastast tegutseme nüüd juba Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kardiotorakaalkirurgia keskuse iseseisva osakonnana. Järgnevat kümnendit ilmestas dr T.-A. Sullingu initsiatiiv töötava südame revaskulariseerimise juurutamises ning otsingud kodade virvenduse ravis. 2010. aastast juhatab kardiokirurgia osakonda dr A. Paapstel.

Mõeldamatu oleks kardiokirurgia osakonna toimimine ilma oma kardioloogilise teenistuseta. Sirje Sulling koos mitmete vahetunud kolleegidega (Ü. Planken, O. Pullisaar, K. Palm) on taganud järjepidevuse ning vajaliku kompetentsi südame ultraheliuuringute, lõikusjärgse ravi ja järelkontrolli vallas.

Tänapäeva kiirelt arenev meditsiin nõuab tohtritelt teadmiste värskendamist ja uute ravivõtete omandamist. Eri aegadel on praegu töötavatest kardiokirurgidest oma ametioskusi täiendamas käinud G. Taal (Saksamaal), H.-V. Vähi (Soomes, Leedus), M. Alver (Saksamaal) ja A. Paapstel (Hollandis, Rootsis, Soomes, USA-s).

Patsiendid tunnustavad meid

Soovin tänada kogu personali, kes minu emaga tegeles südameoperatsiooni ajal ja selle järgselt. Kogu raske operatsiooni käigus ja esimestel vaevalistel taastumispäevadel oldi emale igati toeks ja temaga tegeldi sõbralikul viisil. Samuti saime meie, lähisugulased, alati vajalikku infot ja lahket juhatust, kui helistasime või kohapeal käisime. Erilised tänud dr. Günter Taalile, kes tegi operatsiooni ja arvestas seejuures ema erivajadustega, mis arsti tegevust ei lihtsustanud. Kogu meie pere tänu väljendamiseks ei ole minu sõnavaras piisavalt sõnu! Imetore, et leidub inimesi, kes suudavad tegutseda nii vastutusrikkal alal ja pühendada oma anded ja energia sellisele tänuväärsele tegevusele ja teha seda nii meeldival moel. Aitäh!

Tiina Tehu

Mul on diagnoositud südame mitraaklapi puudulikkuse raske vorm. 30. märtsil 2014 saabusin operatiivseks raviks Regionaalhaigla kardiokirurgia osakonda. Dr Ants Paapstel teostas mitraalklapi tagahõlma plastika prolabeeruva segmendi osas, mis õnnestus hästi. Ka läbi viidud kontroll-ehho kinnitas, et operatsioon on väga hästi õnnestunud. Tänan kogu kardiokirurgia osakonna ja operatsioonikeskuse peronali kõrge professionaalsuse ja sõbraliku hoolivuse eest, mida kogesin õnnestunud operatsiooni ja sellele järgnenud haiglaravi ajal. Esile sooviksin tõsta kardiokirurgia osakonna juhatajat dr Paapstelit, dr Liis Küünalt, dr Margus Plankenit, õde Galina Bulõginat, Soovin Regionaalhaigla kollektiivile jätkuvat jõudu ja vastupidavust Teie raskel ja tänuväärsel tööl.

Jüri Edur

Soovin tänada dr Vähi suurepärase mitraalklapi taastusoperatsiooni eest ja kogu PERH kardiokirurgia osakonda kosutava taastusperioodi eest.

Mart

Tänan südamest kõiki arste, õdesid ja hooldustöötajaid, kes minuga nendel päevadel tegelesid. Minu eriline tänu kuulub kardioloog dr Härmale ja kardiokirurg dr Alverile, kelle otsusekindlus tolle hetke ebaselges olukorras mind ilmselt halvemast päästis. Suur tänu ka karidioloog dr Sullingule toetuse eest taastumise ajal. Jõudu ja vastupidavust kõigile, teete suurepärast tööd!

Anne-Mari Vunder

Soovin südamest tänada oma südameoperatsiooni meeskonda, eesotsas dr Margus Alverit, kes mu südamele korraliku remondi tegi. Suured tänud dr Sirje Sullingule, kes mind operatsioonijärgselt ravis - tema ääretult rahulik oleks teeb iga patsiendi terveks. Suured tänud kogu kardiokirurgia osakonnale: arstidele, õdedele, hooldajatele. Teie ääretult sõbralik ja postiivne suhtumine patsientidesse on imetlusväärne. Mul oli lisaks kardiokirurgia osakonnale au viibida ka II kardioloogias :), mis samuti jättis väga sümpaatse mulje. Suured tänud dr Kairit Palmile ja dr Aet Saarele, kes andsid suure panuse minu tervenemisele. Te kõik olete oma ala tipud, suured tänud!!!

Arvo

Tänan südamest kõiki kardiokirurgia osakonna arste, õdesid ja hooldustöötajaid, kellega kokku puutusin ja kes kõik minu operatsioonist kiirele taastumisele aluse ladusid. Minu eriline tänu kuulub kardiokirurg dr Margus Alverile, kardioloogidele dr Sirje Sullingule ja dr Marina Sungalovskajale. Te teete suurepärast tööd! Jõudu ja vastupidavust kõigile! Jääge terveks!

Ülo Peets

3. juunil tehti mulle südame sunteerimise operatsioon, kirurg M. Alver. Täna möödub sellest 4 nädalat ja kosumine läheb hästi. Tahan tända kõiki neid arste, õdesid ja hooldajaid, kes minu eest hoolitsesid nii intensiivis kui osakonnas. Tänu teile kõgile kirjutati mind 11. juunil kodusele ravile. See kõik oli ühe loo õnnelik lõpp, mis algas 26. veebruaril infaktiga kodus ja kiirabi sõiduga EMOsse, sealt uuringule ja dr. Lapidus paigaldas stendi. Märtsis pidi toimuma uus uuring ja lisa stentide paigaldamine. Raviarst dr. Heinpalu-Kuum konsulteeris dr. Lapiduse ja dr. Alveriga. Arutelu tulemusel jõuti järeldusele, et pikemat perspektiivi silmas pidade on sunteerimise operatsioon otstarbekam, millele andsin nõusoleku. Veelkord suur tänu kõile selle hooolitsuse eest.

Riho

VAATA KÕIKI TÄNUAVALDUSI