Patsiendinõukoda

Regionaalhaigla Patsiendinõukoja eesmärk on aidata kaasa sellele, et teenuse kujundamisel ja otsuste tegemisel arvestatakse patsientide huvidega ning patsiendi aktiivne roll tema raviprotsessis kasvab.
 
patsiendinoukoda.jpg
Esimesel Patsiendinõukoja kohtumisel arutleti osapoolte vastastikuste ootuste, erinevate infokanalite ülesannete ja kättesaadavuse parendamise üle. „Mul on väga hea meel, et erinevad patsientide organisatsioonid on avaldanud soovi meie Nõukoja töös osaleda ning et üks neist on Eesti Puuetega Inimeste Koda. See annab võimaluse teemasid märksa laiemas ringis arutada ja saada tagasisidet ka nendelt sidusrühmadelt, kes ei ole haiglaga otseselt seotud,“ ütles juhatuse liige Terje Peetso. „Patsiendinõukoja võrgustik on väga oluline, et vaadata tervisesüsteemi laiemalt ja aidata kaasa Regionaalhaigla igakülgsele arendamisele, arvestades just patsiendivaadet,“ lisas ta.
 
Patsiendinõukoja teisel kohtumisel tutvustas Regionaalhaigla teadus- ja arendusteenistus projekte, mis on suunatud patsiendi raviteekonna parendamiseks. Vähiravi teekonna patsiendikeskse kujunduse eesmärk on muuta raviteekond vähipatsiendile sujuvamaks ning turvalisemaks, toetades võimalusi vähi varaseks avastamiseks ning tulemuslikumaks raviks. 
Haigla üksustele edastati ideed Eesti Kunstiakadeemia ja TalTechi disaini ja tehnoloogia tuleviku ühisõppekava magistritudengitelt, kes rakendasid oma teadmisi ambulatoorsete teenuste parandamiseks. Kunstiakadeemia tudengitega koostöös sündis ka projekt „Terve ruum“, mille lahendusi kasutatakse nii uutes korpustes kui olemasolevates üksustes. 

Kolmandal patsiendinõukoja kohtumisel arutasid nõukoja liikmed Regionaalhaigla arengukava 2021–2030 ning esitasid oma mõtteid ja soovitusi uuteks ning jätkuvateks tegevusteks. Sealjuures leidis nõukoda, et oluline on suurendada koostööd arstide ja õdedega patsientide ja nende lähedaste koolitamiseks ning rõhutasid vajadust haigla paremaks koostööks sotsiaalvaldkonnaga. Põhjalikku käsitlemist leidis ka loodussäästlikkus ning haigla atraktiivse tööandja.
 

Neljas Patsiendinõukoja kohtumine puudutas tegevusi COVID-19 pandeemia ajal, patsiendikesksete raviteekondade kujundamist haiglas ning Patsiendikooli uusi teemasid. Sissejuhatuseks andis juhatuse esimees Agris Peedu ülevaate Regionaalhaigla tegevustest COVID-19 pandeemia tingimustes. Seejärel keskendus kohtumine Regionaalhaigla olulisele fookusele – patsiendikesksete raviteekondade kujundamisele ja edasiarendamisele. Dr Mariken Ross tutvustas hemofiiliapatsiendi raviteekonda ning klienditeeninduse juhataja Annely Karjama uut projekti „Erivajadustega patsientide liikumine Regionaalhaiglas – kitsaskohtade kaardistamine ja lahendused“. Mõlemale ettekandele järgnes sisukas arutelu, mille käigus lepiti kokku erinevad koostöövõimalused. Koosoleku eelviimase punktina esitles koolitusspetsialist Kristi Remmik Patsiendikooli uusi ettevõtmisi ning koos arutati võimalike teemade üle uuel 2021/2022 „õppeaastal“.  Kavas on mitmed vähipatsiente puudutavad loengud, erinevate krooniliste haigustega seonduvad küsimused, patsientide ja nende lähedaste vaimne tervis. Päevakorra viimases punktis jagas juhatuse liige Terje Peetso Patsiendinõukoja selle aasta tegevusplaani puudutavaid ettepanekuid. Teemasid, mida käsitleda on mitmeid ning koos nõukoja liikmete ettepanekutega jõuti plaanidega juba aastasse 2022. 

Viiendal kohtumisel tervitati uusi Patsiendinõukoja liikmeid - Eesti Insuldipatsientide Seltsi ja Läänemaa Vähiühingut. COVID-olukorrast andis ülevaate Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juht ja Regionaalhaigla arstlike tegevuste juht COVID-kriisis dr Pille Mukk. Erivajadustega patsientide projekti tulemusi tutvustasid haldusteenistuse juhataja Tõnu Talisainen ja registratuuride valdkonnajuht Annely Karjama. Patsiendinõukoha liikmed osalesid suvel haiglate patsiendinõukodade ühiskohtumisel ja rääkisid sel kohtumisel tehtud ettepanekutest, kuidas koos veelgi efektiivsemalt patsiendi raviteekonda parandada. Patsiendikooli tegemisi kirjeldas Kristi Remmik, 1. detsembril tähistatakse juba 1. sünnipäeva.

2022. aasta Patsiendinõukoja esimesel koosolekul olid fookusteemadeks digilõhe ja digiteenuste kasutamine Eestis ning e-visiitide saatekirjade ja e-konsultatsioonide eelised raviteenuse osutamisel.

Esimeses ettekandes tutvustas Regionaalhaigla juhatuse liige Terje Peetso digilõhe ja digiteenuste teemat Eesti ühiskonnas keskendudes peale üldülevaadet tervishoiuvaldkonna digilahendustele. „93 % Eesti elanikest kasutab ühel või teisel moel digiteenuseid, valdavalt on need riiklikud teenused,“ ütles Terje Peetso ning lisas: “Digiteenuste puhul on kõige olulisem kasutajamugavus, see on  eeltingimus,  just kasutajamugavusest sõltub kas teenuse lõppkasutaja hakkab digiteenust regulaarselt kasutama või proovib ainult üks kord.“ Peetso andis ülevaate uuest arengukavast „Eesti digiühiskond 2030“ ning seal väljatoodud kitsaskohtadest, mis puudutavad ka tervishoiu digiteenuseid. Mitmed tervishoiuvaldkonna teenused läbivad lähiajal uuenduskuuri sh patsiendiportaal. Küsimusele, et kas nende vaatest on digilõhe probleemiks nin kuidas seda lahendada vastasid liikmed, et digilõhe on olemas. Eestis on ühiskonna liikmeid, kes digilahendusi regulaarselt ja igapäevaselt kasutavad ja neid, kes ka lihtsamate toimingute jaoks vajavad abi. Digipädevust tuleb inimeste hulgas tõsta ja rohkem vastavaid koolitusi läbi viia, sest sageli ei osata kasutada isegi digiregistratuuri võimalusi, kuna ei teata, kuidas toimib ID-kaart.
Koosoleku teine pool keskendus e-visiidi saatekirjadele ja e-konsultatsioonidele, esinema oli palutud taaskord sisehaiguste kliiniku juhataja dr Pille Mukk, kes on erialalt kopsuarst. Dr Mukk tutvustas digisaatekirjade ja e-konsultatsiooni eeliseid. „Sageli ei peagi sündima füüsiline visiit, vaid saab lahenduse ka e-konsultatsioonist. Eriarstina saan eelinfot oma patsiendi kohta ja see aitab tunduvalt aega kokku hoida,“ julgustas dr Mukk neid võimalusi laialdasemalt kasutama.  E-visiidi üheks kindlaks eeliseks on see, et patsient jõuab vastuvõtule õigeaegselt. Kindlasti võiks e-konsultatsioonide kasutamine  olla laiapõhjalisem kui see praegu on,“ nentis dr Mukk julgustades ka patsientidel perearstilt seda võimalust küsima. Patsiendikoja liikmed omalt poolt lisasid, et paljud patsientidest ei tea sellest võimalusest ning seetõttu  tuleb rohkem teavitada nii patsiente kui ka perearste ning viia läbi vastavaid koolitusi. Otsustati korraldada vastav loeng ka Regionaalhaigla Patsiendikoolis. 

28. aprillil toimunud Patsiendinõukoja kohtumise avaettekande tegi juhatuse esimees Agris Peedu, kes võttis kokku väljakutserohke 2021. aasta tulemused. Seejärel sai sõna registratuuride valdkonnajuht Annely Karjama, kes rääkis lõpusirgele jõudnud Erivajadustega inimeste liikumise projekti tulemustest ja parendusmeetmetest Regionaalhaiglas. Eesmärgiks oli kaardistada ja analüüsida erivajadustega inimeste liikumisel tekkivaid murekohti haiglas ja analüüsi tulemusel kirjeldada ära parendamistegevused. Tagasiside andsid vaimupuudega, kuulmispuudega (vaegkuuljad, kurdid),  nägemispuudega (vaegnägijad, pimedad) ja liikumispuudega (ratastooli kasutaja) patsiendid. Projekti tulemusena sai väga palju kasulikku tagasisidet, millest osa on haigla juba ellu viinud ning osa muudatusi on planeerimisel.
Teenindusjuht Anneli Habicht ja kvaliteediteenistuse juhataja Priit Tohver andsid ülevaate patsientide tagasiside käsitlemisest Regionaalhaiglas. Regionaalhaiglas korraldatakse patsientide rahulolu korduvuuringuid, proaktiivne tagasiside saadakse tänuavalduste, ettepanekute ja kaebuste kaudu ning piloteerimisel on teenuskogemuse online-küsimustik. 2021. aasta korduvuuringu tulemusena andis tagasiside 59% ankeedi saanutest, eelmises uuringus 2019. aastal oli vastav protsent kõrgem, 80,5%. Korduvuuringu raames uuritakse üldist rahuolu haiglaraviga, lojaalsust, valmisolekut soovitada haiglat teistele, haiglasse saabumist, rahulolu raviga, rahulolu raviarstiga, rahulolu õdedega, rahulolu haiglaga (olme). Samuti kirjeldati, kuidas menetletakse kaebusi ravikvaliteedi osas. Ettekandejärgselt tekkisid mitmel nõukoja liikmel ettepanekud, kuidas patsientide teenuskogemust veelgi paremaks muuta.

Lepiti kokku, et Patsiendinõukoja järgmine kohtumine ei toimu enam virtuaalselt, vaid kohtutakse ning vahetatakse mõtteid silmast silma.

Patsiendikooli tegemistega tutvuge lähemalt Patsiendikooli lehel.

 
Patsiendinõukoda arutab ja mõjutab:
patsiendi tervise hoidmise ja raviteekonna kujundamist;
patsienditeekonna planeerimist;
patsiendikeskseid protsesse;
patsiendi ja tema lähedaste rolli raviprotsessis;
patsiendi organisatsioonide rolli patsiendi võimestamises koostöös Regionaalhaiglaga;
kommunikatsiooni patsiendile ja lähedastele;
uusi planeeringuid patsiendi vaatest;
haiglas pakutavaid lisateenuseid;
patsiendikeskkonda.
 
Regionaalhaigla patsiendinõukoja liikmed on:
Eesti Reumaliit
Avitus MTÜ
Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts MTÜ
Eesti Tsöliaakia Selts
Eesti Psoriaasiliit
Eesti Hemofiiliaühing
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Saaremaa Vähiühing
Läänemaa Vähiühing
Eesti Insudlipatsientide Selts