Nefroloogia ehk neeruhaigused

Nefroloogia tegeleb neeruhaiguste diagnoosimise ja raviga. Üks peamisi tegevusvaldkondi on neeruasendusravi.
Maailmas on umbes igal kümnendal inimesel krooniline neerukahjustus, mis võib viia neeruasendusravi vajaduseni. Krooniline neerukahjustus on salakaval ja progresseeruv haigus, mis vajab pidevat patsiendi ja analüüside jälgimist ning vajaduse korral neerukahjustuse süvenemist aeglustavat ravi.

Õigeaegse diagnoosimise korral on võimalik haiguse süvenemist aeglustada ja neeruasendusravi vajadust kas ära hoida või edasi lükata. Kui aga oma neerud enam verepuhastamisega hakkama ei saa, kogunevad jääkained ja liigne vedelik organismi ning patsient vajab neeruasendusravi.

Neeruasendusravi liike on kolm: hemodialüüs, peritoneaaldialüüs ja neeru siirdamine.

Hemodialüüsi ajal eemaldatakse jääkained ja liigne vedelik kehast kehaväliselt aparaadi abil, millega on ühendatud spetsiaalne filter ehk dialüsaator. Üks protseduur võtab aega neli-viis tundi ja patsient peab käima dialüüsil regulaarselt kolm-neli korda nädalas. Nefroloogiakeskuse hemodialüüsi kabinetid on Mustamäe korpuses, Hiiu korpuses, kesklinnas Foorumi keskuses (DialüüsiFoorum) ja Keilas.

Peritoneaaldialüüsi korral toimub vere puhastamine haige enda kõhukelme kaudu. Peritoneaaldialüüsi tegemiseks on vajalik operatsioon, mille ajal asetatakse kõhuõõnde pehme kateeter. Selle kaudu vahetakse dialüüsilahust, millesse kogunevad jääkained, neli korda päevas või teeb seda aparaat öösiti. Patsiendile õpetatakse vajalikud oskused osakonnas õe ja arsti poolt selgeks ning patsient saab seda dialüüsi kodus ise teha. Dialüüsiõe ja neeruarsti juures on vaja käia umbes kord kuus.

Neerusiirdamine toimub operatsiooni teel. Tavaliselt oma neerusid ei eemaldata ja uus neer pannakse kubeme ülaossa. Pärast neerusiirdamist on vajalik pidevalt ravimeid võtta ja käia regulaarselt neeruarsti juures kontrollis.