Visioonipäeval otsiti lahendusi kõrghariduse, majanduse ja ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele

15. oktoobril toimus Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu visioonipäev “Tarkusele avatud Eesti”, kus Eesti rakenduskõrgkoolid otsisid koos juhtivate haridus-, majandus- ja julgeolekuekspertidega vastuseid küsimustele, kuidas muuta Eesti välistudengitele avatuks ja atraktiivseks sihtriigiks, millist talendipoliitikat Eesti vajab ning kuidas panna rände- ja viisapoliitika Eesti hariduspoliitikaga ühte sammu käima.

Visioonipäeva avakõnes rõhutas Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Ülle Ernits, et Eesti majandus ja tööjõuturg vajavad rahvusvahelisi talente ja me peame muutuma taas avatuks ja atraktiivseks riigiks.

“Me ei saa loota, et majandus hakkab ise kasvama ja vajalikud töökäed iseenesest välja ilmuvad. Eesti demograafiline pilt kõneleb vastupidist. Peame olema avatud inimestele, ideedele, teadmistele, tarkusele ja rahvusvahelisele koostööle. Peame olema avatud talentidele, kes soovivad Eestis õppida ja elada ning Eesti arengu heaks tööd teha. See saab muutuda siis, kui me tegutseme eesmärgipäraselt, teadlikult ja targalt,” sõnas Ernits.

“Eesti haridussüsteemi kõige tugevam omadus on see, et ükski kõrgkool ei ole ummiktee ja iga kraadiga on võimalik edasi õppida. Eesti majanduse käekäik on aga niru ja ees on ootamas see, mida olen nimetanud kadunud kümnendiks. Seda olulisem on, et meie koolilõpetajad oleksid innovaatilised ja mõtleksid parimate tehnoloogiate peale, neil peab olema väga palju nutti,” rääkis president Kersti Kaljulaid avasõnades.

Tööandjate Keskliidu värske tegevjuht Hando Sutter rõhutas, et kohe kui majandus taastuma hakkab, saab tööjõupuudusest Eesti probleem number üks.

“Tööandjate Keskliitu kuuluvad ettevõtted maksavad 55% Eesti riigi tulupoolest. Kui neil läheb hästi, läheb ka Eestil hästi. Aga neil ei lähe hästi, ettevõtjate seas on palju frustratsiooni ja usaldamatust. Meil on igal aastal vaja umbes 5000 inimest ja neid pole kusagilt võtta. Kui näiteks Soome teeb värbamistööd India suunal, siis Eesti käitub vastupidi ja me lükkame need inimesed tagasi. Kõik teavad, mida on vaja teha, aga julgust, et teha, seda ei ole,” rääkis Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter.

Regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu sõnul on puuduv tööjõud põletavaks probleemiks ka tervishoius ning Regionaalhaigla oleks valmis kohe tööle võtma 200 õde.

“Peame vaatama vähemalt kümme aastat ettepoole, demograafiline olukord tähendab tervishoiu jaoks väga suurt probleemi ja täna sellega ei tegeleta. Tervishoiukõrgkoolid, haiglad ja kliinikud tahaksid rohkem õpetada ja koolitada, aga tervishoius ei saa üle ega ümber eesti keele oskusest, mistõttu rahvusvahelisi talente on täna vähe. Tööandjad on seda meelt, et võiksime kaasata välistalente ning neid Eesti rakenduskõrgkoolides koolitada ja meditsiiniasutustes neile praktikat pakkuda, aga praegu oleme välistalentide teemaga lapsekingades,” rääkis Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu.

Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu poolt jäid kõlama kolm ettepanekut:

• Rakenduskõrgharidus on tööturul hinnatud ja hädavajalik, valmistades ette spetsialiste, kes kohe tööjõuna rakenduvad ning majandusse panustada saavad. Vajalik on kasvatada rakenduskõrghariduse osakaalu ja rahvusvahelisele õppijale suunatud kõrghariduse pakkumist.
• Vaja on kokku leppida ja koostada Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia. Globaalses talendirallis osalemine on Eesti jaoks vältimatu – me vajame rahvusvahelisi talente, õppureid, teadlasi.Selle juures on oluline kindlaks määrata sihtriigid, kust talente ja õppijaid tuua, ning välja töötada riiklik talendipoliitika.
• Ühtlustada kõrghariduspoliitika ja rändepoliitika eesmärgid, et viisapoliitika toetaks rohkem kõrgkoolide värbamispüüdlusi. Õpiränne on üks ohutumaid viise tuua välistudengeid ja tuleviku eksperttööjõdu Eestisse ning võimaldab neil sulanduda paremini Eesti ühiskonda. Õpirände soodustamine on majanduslikult Eestile kasulik.

Rakenduskõrgkoolid on valmis olema heaks partneriks tulevikulahenduste kujundamisel ja ootavad suuremat usaldust erinevate riiklike institutsioonide poolt. “Meil on olemas vajalikud arengukavad ja raportid sh OSKA raportid, mis annavad ülevaate, mida ühiskond tulevikus vajab. Me teame oma probleeme ja lahendusi. Nüüd on aeg hakata tegema otsuseid ja neid ka ellu viima,” sõnas Ülle Ernits lõpetuseks.

Täismahus artiklit saab lugeda siit.
Visioonipäev on järelvaadatav Eesti Rakenduskõrgkoolide Youtube’i lehelt.
Pildigalerii leiab: https://www.rkrn.ee/galerii/visioonipaev-2024-tarkusele-avatud-eesti/ (fotograaf Arno Mikkor)