Verekeskus tähistab 75. sünnipäeva üleskutsega: tule, kingi abivajajatele nende järgmine sünnipäev!

Esmaspäeval, 16. mail tähistab Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus oma 75. sünnipäeva. Nimelt teatas Vabariikliku Vereülekande Jaama peaarst Herman Paul Rossmann 16. mail 1941. haiglatele, et Vabariiklik Vereülekande Jaam on alustanud tegevust ning on võimalik saada verd transfusioonideks. Nii loemegi 16. maid vereteenistuse alguskuupäevaks. Selle piduliku päeva väärikaks tähistamiseks oleme keskpäevaks verekeskusesse külla kutsunud siiani aktiivsed audoonorid, kes on üle 100 korra verd annetanud. Juubelisünnipäeva päeva teeme doonoritele pidulikuks elava muusika, tordi ning tänukirjaga.

„Teeme suure tänukummarduse meie erakordsetele püsidoonoritele, kes on leidnud üle saja korra võimaluse anda oma panus inimeste päästmiseks, olles tõelised kangelased. Oma sünnipäeval täname südamest nii verekeskuse kui ka abivajajate nimel kõiki, uusi ja pikaajalisi doonoreid, kelle eluviis ja soov aidata päästab elusid,“ ütles verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste, lisades: „Loovutades verd, saame olla kindlad, et Eestis on piisavad varud, et päästa kõikide abivajajate elusid, sest õnnetustest ja ootamatute saatusekäänakute eest ei ole meist keegi kindlustatud, sestap on meie sünnipäeva üleskutse kõigile tervetele ja hoolivatele Eesti inimestele: tule ja kingi abivajajatele nende järgmine sünnipäev!“. Doonoriverd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel ning patsientide raviks vähi- ja maksahaiguste, verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, põletuste ja paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.
Verekeskuse 75. sünnipäeva tähistamine jätkub sügisel – 28. oktoobril toimub konverents „Veenist veenini“, kus on oodata mitmeid huvitavaid ettekandeid nii verekeskuse töömailt kui ka vere kasutamisest haiglates. Tänavu on juubelisuvi ka meie doonoritelkidel – esimesest telgisuvest saab 10 aastat.

Regionaalhaigla diagnostikakliiniku koosseisu kuuluvas verekeskuses on praegu ametis 96 inimest – 10 arsti, 31 õde, 13 laboranti, 6 tootmisoperaatorit, 12 registraatorit, 5 abilist jt. Kõige pikema staažiga on 45 aastat verekeskuses töötanud Astrid Kroonmäe, kes praegu on õena ametis DoonoriFoorumis.

Tänasel päeval on Regionaalhaigla verekeskus Eesti suurim verekomponente valmistav asutus. Meie ülesanne on koguda verd, valmistada, uurida, säilitada ja väljastada verekomponente ja tagada tervishoiuasutustele verekomponentide kättesaadavus ööpäevaringselt. Regionaalhaigla verekeskus varustab verekomponentidega 14 Eesti haiglat.

Doonorite arv on võrreldes algusega enam kui kahesajakordistunud - 2015. aastal oli Regionaalhaigla verekeskusel 19 488 doonorit, kes tegid kokku 32 528 vereloovutust. Terves Eestis oli mullu 34 640 doonorit ning 59 013 vereloovutust. 2015. aastal tehti Eesti haiglates kokku 18 687 patsiendile 80 101 erineva verekomponendi ülekannet.

Verekeskuse ajaloost

Eesti vereteenistuse ajalugu tutvustades märgib dr Riin Kullaste: „Algdokumenti Vabariikliku Vereülekande Jaama loomise kohta ei ole meil õnnestunud küll paraku leida, kuid ilmselt tuli vastavasisuline korraldus Moskvast NSVL Tervishoiu Rahvakomissariaadist 1941. a esimestel kuudel. Küll on aga teada faktid, et 21. märtsil 1941 saatis Vabariikliku Vereülekande Jaama peaarst Herman Paul Rossmann Tallinna I Haiglale (praegune Ida-Tallinna Keskhaigla) palve eraldada loodavale asutusele ruumid ning 16. mail 1941 teatas dr Rossmann haiglatele, et Vabariiklik Vereülekande Jaam on alustanud tegevust ja on võimalik saada verd transfusioonideks. 24. mail 1941 ilmus ajalehes Rahva Hääl artikkel “Vereülekandega inimelusid päästmas”, kus oli järgmine teade: ”Moskva Keskinstituudi poolt avati Tallinna I Haiglas Vabariiklik Vereülekande Jaam, mida juhatab dr Herman Paul Rossmann. Tegelikuks verevõtjaks-konserveerijaks on dr Bruno Habicht, kes selleks käis tutvumas Moskvas dr Bogdasarovi juures.“
Ajaloo annaalide järgi oli loodud Vereülekande Jaamal 90 doonorit. Algul oli doonorlus tasuline, sõjaolukorras tasuta. Konserveeritud verd anti esialgu samuti tasuta. Haiglatel tuli maksta vaid vere konserveerimispudeli või ampulli eest 30 rubla. Konserveeritud verd veeti natsionaliseeritud võidusõiduautoga “Alfa-Romeo” rindelähedastesse hospidalidesse.“

Vereteenistuse tegutsemise 75. aastaga oleme asunud linna erinevates kohtades. lisaks Ravi tänavale, Sakala tänaval ning Laial tänaval. 1987. aastast alustasime oma tegevust praeguses hoones Ädala tänaval ning 2009. aasta algul avasime DoonoriFoorumi Tallinna kesklinnas Narva maanteel.

Verekeskuse tööd on juhtinud 11 inimest: Herman-Paul Rossmann, Natalia Utkina, August Rosenfeld, Sergei Tsistjakov, Klavdia Silajeva, Liidia Titman, Raivo Kolle, Miia Sultsmann, Eneli Rebane, Tatjana Plahhova ning 2005. aastast tänaseni Riin Kullaste.

Verekeskus (Ädala 2)
E, R kell 8-16
T-N  kell 11-19

DoonoriFoorum
Narva mnt 5, Foorumi keskuse 4. korrus
E-N kell 11-19
R kell 9-14

Regionaalhaigla verekeskuse meeskond külastab igal argipäeval erinevaid kultuurikeskuseid ja asutusi. Vaata meie väljasõitude kalendrit http://www.verekeskus.ee/doonorile/valjasoitude-graafik/

Täiendav info www.verekeskus.ee, www.doonoritelgid.ee, Facebook Doonorid ja Sõbrad, Instagram @verekeskus