Uriini mikrobioloogiline uuring

Uriini mikrobioloogiline uuring

Põhja-Eesti regionaalhaigla laboratooriumi mikrobioloogia labor

Telefon 617 1078, 617 2916, 617 3121

Üldiseloomustus

Kuseteedeinfektsiooniks loetakse mikroorganismide esinemist kuseteedes. Enamasti on tekitaja pärit inimese enda  soolestiku mikrobiootast. Peamisteks tekitajateks on E. coli, Enterobacteriaceae, enterokokid, S. saprophyticus. Haiglatekkene kuseteedeinfektsioon on enamasti seotud püsikateetri, invasiivsete protseduuridega või kuseteede anomaalia esinemisega.  Tekitajateks Enterobacteriaceae sh. ravimresistentsed tüved, P. aeruginosa, enterokokid, Candida sp. jt.

Uuringumaterjaliks sobib esmane hommikune keskjoauriin, kateeteruriin püsikateetriga patsientidelt või põiepunktsioonil saadud uriin.

Näidustused

• Kuseteedeinfektsiooni diagnoosimine, tekitaja samastamine ja antibakteriaalse tundlikkuse määramine.

Kliiniline tõlgendus

Üldiselt loetakse diagnostiliselt oluliseks mikroobide hulka ≥ 10⁵ PMÜ (pesa moodustav ühik/ ml), erandjuhtudel võib diagnostiliseks väärtuseks olla ka >10³ PMÜ/ml ja >10⁴ PMÜ/ml. Erandid:

• kuseteedeinfektsioon lastel,
• eelnenud või samaaegne antibakteriaalne ravi,
• kaasnev püuuria/ tugevad düsuurilised kaebused,
• kroonilised kuseteede infektsioonid, prostata adenoom,
• püsikateeter.

Candida sp. kvantitatiivne määramine on vähe informatiivne, sest nende hulk uriinis ei peegelda tegelikku hulka kuseteedes, kuna pärmirakud kinnituvad tugevasti limaskestadele. Püsikateetrist võetud uriin peegeldab enamasti kateetri kolonisatsiooni. Kui uriinis kasvab kolm või enam erinevat mikroobi, on tegemist proovi saastumisega ja labor väljastab vastuse „segafloora“.

Kasutatud kirjandus

1. Henry D. Isenberg, Clinical Microbiology Procedures Handbook, 2nd edition, vol.1, 2010; 3.12.
2. Mikelsaar M jt. Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat, 1998;187-199.

Koostanud: Marika Jürna-Ellam, vanemarst

18.12.2018