Ruhnu ja Vormsi saarel alustasid tööd kohapealsed kiirabi abistajad

1.märtsist alustasid Vormsil ja Ruhnus tööd kiirabi kohalikud abistajad. Tegemist on Terviseameti ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostöös sündinud väikesaarte meditsiinilise teenindamise parandamise projektiga, millega aasta tagasi alustati Kihnus.

„Kui Kihnu oli kogemuste saamise ja õppimise kohaks, nii öelda pilootprojektiks, siis kolme saare puhul võiks juba rääkida süsteemsest arengust saarterahva kiirabi kättesaadavuse parandamisel,” rääkis terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe.

Kaljumäe jaoks on projekti käivitamise kõrval tähtsad ka paralleelselt toimunud tegevused. Nii näiteks eraldati Regionaalhaiglale eelmisel aastal raha helikopteriga toimuva kiirabitranspordi jaoks täiendavate tarvikute ja seadmete soetamiseks ning personali koolitamiseks. Väikesaartele hangiti juurde ka telemeditsiinilisi vahendeid.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku juhataja dr Andrus Remmelgase sõnul on haigla asunud tõsiselt arendama teenuseid, mis tagavad nii esmase abi kiire kohalejõudmise kui ka praktiliselt koheselt abivajaja jälgimise kvalifitseeritud arsti poolt.

„Kohapealsete abistajate üheks oluliseks ülesandeks lisaks esmaste abistavate võtete rakendamisele ongi abivajaja seisundi kirjeldamine ja tema telemeditsiiniliste vahendite abil uuritavaks, so arvutiekraanil nähtavaks muutmine haigla spetsialistile”, selgitas Remmelgas. Paralleelselt saab kogu vajaliku teabe ka Regionaalhaigla reanimobiilibrigaad, kes on valmistumas väljalennuks. „Selline häirekeskusega kooskõlastatud käitumismuster peaks lõppkokkuvõttes tagama ka haiglaravi vajava patsiendi kiirema äratoimetamise saarelt”, lisas kliiniku juhataja.

Kõige olulisema kaaluga on kogu projekti juures saarerahva valmisolek sellises tegevuses osaleda. „Riik saab anda tegevusteks raha, haigla korraldada ja toetada kohapealseid tegutsejaid, kuid kui ei oleks kohapealseid tublisid inimesi, kes seda tööd igapäevaselt ja –öiselt teevad, ei oleks see kuidagi võimalik” tunnustavad Remmelgas ja Kaljumäe ühiselt inimeste koostöövalmidust.

Mõlemal on põhjust tehtuga rahul olla, sest kaetud on ka Eesti kõige kaugem meretagune territoorium – Ruhnu saar, kuhu kõige kiiremat mandrilt tulevat abi tuleb paratamatult kauem oodata.