Ülisuur
Suur
Keskmine (tavaline)
Mare Meldre

Regionaalhaigla rinnakabinetil 15 000 patsienti

13.12.2017

Regionaalhaigla rinnakabinet loodi 2012. aastal, et naistel, kellel otseselt rindades ravi vajavat haigust ei ole, oleks võimalik ilma pikkade järjekordadeta saada abi ja nõustamist rindadega seotud probleemide osas. Lisaks nõustamisele on suur osa tööst suunatud vähijuhtumite avastamisele võimalikult varases - esimeses ja teises staadiumis, mil neid on võimalik tulemuslikult ravida, ütleb Regionaalhaigla rinnakabineti radioloog Mare Meldre. "Mulle teeb rõõmu, et naiste teadlikkus on rinnakabineti tegutsemise viie aasta jooksul tõusnud, seda just nooremate naiste osas. Nüüd osatakse rinnakabinetti tulla ka siis, kui otseselt kaebusi pole, kuid perekondlik eelsoodumus vähki haigestumiseks täiesti olemas. "

Milleks on rinnakabinet vajalik, sõeluuringuid  tehakse ju pidevalt?
Rinnakabineti lõime selleks, et naised pääseksid võimalikult lihtsalt oma rindu kontrollima. Meie eesmärgiks on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis, mil see on ravitav. Rinnavähk on naistel pahaloomulistest kasvajatest üks kõige sagedasemaid ja sõeluuringu eagrupp on Eestis kahjuks nii kitsas — 50 kuni 62 eluaastat. Aga naistel on tarvis ju regulaarselt rindu kontrollida!
Siin ongi rinnakabineti töömaa: kui patsient ei kuulu nö. sõeluuringu aastakäikudesse, siis saab ta ise oma tervise eest hoolitsemisel aktiivsust üles näidata. Viimased uuringud on näidanud, et pärast 62. eluaastat (millega meil sõeluuring lõpeb), pärast 69. eluaastat (mis on Euroopas enamasti sõeluuringu lõpuaeg) ja isegi pärast 74. aastat rinnavähi sagedus ei lange, vaid on endiselt kõrge.

Naistele on meedias küll pidevalt räägitud, et oma rindu tuleb ise kodus regulaarselt kombelda, kuid  eneseuuring pole eriti efektiivne, eriti noorematel naistel, kellel on rinnakude tihke ja ebaühtlase struktuuriga. Alla kahesentimeetrit tükki on rinnast seda "läbi katsudes" raske avastada isegi naistearstil. Ainus efektiivne meetod on radioloogiline uuring.
Mammograafia efektiivsus vanemas eas on kõrgem kui nooremas, sest rind on transparentsem, ka kõige väiksemad moodustised leitavad ning patsient saab koheselt ka ravile. 

Pisut kurvaks teevad ka Tervise Arengu Instituudi värsked rinnavähi sõeluuringu tulemused. Rinnavähi varajases avastamises on mammograafilisel sõeluuringul see kõikse tähtsam roll. Tänavu oodati sõeluuringule 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965 ja 1967 aastatel sündinud naisi. Kutsed tulevad koju, naistel on ainult helistamise ja aja kinni panemise vaev oma elukohale lähimas mammograafiakabinetis - ja ka tänavu jäi skriiningus osalenute protsent alla 50. Sellest on tuline kahju. Muidugi väärivad kiitust kõik need naised, kes uuringul käisid. Sõeluuring pole siiski ühe naise kasu peale üles ehitatud. Uuringu tegelik efekt  ja riiklik kasu algab alles siis, kui skriiningus osaleb vähemalt 75 protsenti kutsutuist.

Kes rinnakabinetti pöörduvad?
N.ö. baasmammogrammid, millega hilisemaid pilte võrreldakse, tuleks ära teha 40.-45. eluaasta vahel, samast vanusest võiks hakata ka  rindu regulaarselt kontrollima, sest sellest vanusest hakkab rinnavähi esinemissagedus kiiresti tõusma.

Kõige sagedasemad probleemid, millega naised kabinetti pöörduvad, on rinnas olev tükk, tihti esineb ka rindade valulikkus, eritist rinnanibudest jms. 

Siia kabinetti jõuavad näiteks paljud naised, kellel on soov hinnata oma rinnavähi riske, sest nende perekonnas on esinenud rinnavähki. 
Selle viie aasta jooksul, mil PERH-i rinnakabinet on tegutsenud, on oluliselt  tõusnud naiste teadlikkus rinnahaiguste osas. Kõige teadlikumad on just noored naised. Meile tulevad need noored, kes sõeluuringu eas veel pole, kuid nad soovivad siiski alustada regulaarset rindade tervise jälgimist.

Samas on meid üles leidnud ka sõeluuringu eagrupist vanuse tõttu välja jäänud vanemad prouad, kes saavad niimoodi kõige lihtsamalt ära teha regulaarse rindade kontrolli.

Kõige rohkem rinnavähki avastame 60. eluaastates naistel, kuid kabineti külastajaid on igas vanuses – alates noortest emadest kuni soliidsete prouadeni.

Üks sagedasemaid murekohti on näiteks see, et rinnad ei ole alati pehmed ja ühtlase konsistentsiga, mis tekitab naises ärevust. Küsitakse, milline võiks olla n-ö ise välja katsutud leid, millega arsti poole pöörduda. Samuti tahavad patsiendid teada, miks rindade struktuur tsükli jooksul muutub või miks on tsükli lõpupoole sagedamini tunda rinnas tükikesi. Siin sõltub väga palju menstruaaltsüklist. Normaalne sõlmelisus on tingitud hormonaalsetest muutustest. Kui tihendid kaovad tsükli alguses ära,  pole põhjust muret tunda. Kui aga leid jääb püsima, võiks tulla arstiga nõu pidama küll. Kindlasti väärivad tähelepanu sellised tükid, mis aja jooksul muutuvad, või need, mille kohal on nahk sisse tõmbunud või punetab.  

Kui palju patsiente on rinnakabinetis käinud?
Rinnakabinetti tuli esimestel aastatel väga palju naisi, kes mitte kusagil mujal nö. löögile polnud saanud. Kas olid järjekorrad mammoloogi juurde liiga pikad või isegi perearst kaugel. Rinnakabinet töötab alates septembrist 2012.aastast. 20.detsembrini külastas kabinetti  515 patsienti, leiti 18 esmast rinnavähki. 2013.aastal külastas kabinetti 3340 naist, neist esmaseid vähke 85 patsiendil.

Nii et juba esimesel tegutsemise aastal avastasime 100 uut vähijuhtumit. 2014.a. külastas kabinetti 3014 naist. Neist 82-l patsiendil leiti esmane rinnavähk. 2015.aastal käis rinnakabinetis 2907 naist, vähidiagnoosi sai 97 patsienti. Mullu käis PERH-i rinnakabinetist läbi 3357 naist, neist vähke leiti 72 juhul. Tänavu kaheksa kuu jooksul on kabinetil olnud 2010 patsienti, vähke on leitud 46 patsiendil. Teisisõnu: viie aasta jooksul on kabinetti külastanud kokku ~15 000 inimest, neist 400-l on avastatud rinnavähk.

Kes on olnud noorimad, kes vanimad patsiendid?
Minu kõige noorem patsient, kel avastasime rinnas pahaloomulise kasvaja, on olnud 17-aastane. Selles vanuses ülimalt haruldane, kuid näitab veel kord ilmekalt rinnakabineti vajalikkust. Paraku võib rinnavähki haigestuda igas vanuses. Olene diagnoosinud rinnavähi 21-22-aastastel, samuti imetavatel emadel. Ehkki iga vähemalt kuus kuud imetatud laps vähendab laias laastus rinnavähi tekkeriski viie protsendi võrra.

Kõige eakam proua on olnud 96-aastane. Ta käis meil küll juba paari aasta eest, kuid püsib mul senini meeles. Nii terviseteadlik, sirge seljaga, kenasti riides. Tuli täiesti üksinda, rääkis, et selg tuleb sirge ja pea püsti hoida ning ise endast hoolida – s.o. regulaarselt oma tervist kontrollida. Oleks kõik patsiendid temasugused!

Paraku satub meile aastas ikka paar-kolm sellist patsienti, kelle pärast oled veel päevi hiljem masendunud. Ilusad, hoolitsetud naised varastes neljakümnendates... ja me avastame laguneva  neljandas staadiumis vähi. Rindkere on neil naistel olnud hoolikalt sidemetesse mässitud – laguneva tuumori lõhn on üsna ebameeldiv... Siis tuleb küll ahastus peale - kuidas saab niimoodi oma tervisele käega lüüa? Leppida laguneva auguga oma kehas? Patsiendiga rääkides tuleb enamasti välja, et haigust häbenetakse. Kuidas küll on see tänapäeval veel võimalik?

Mida rinnakabinetis tehakse?

Rinnakabinetis töötab kogemustega õde-nõustaja ning lisaks temale annab naistele nõu dr. Tiiu-Liis Tigane -  kogemustega günekoloog, kes on olnud seotud rindade sõeluuringutega alates esimesest pilootprojektist ning on meie rinnakabinetis töötanud selle avamisest alates. Rinnakabinetis jagatakse õpetust rinnahaiguste kohta, mis vanuses millised haigused rohkem kimbutavad,missugused ohud valitsevad, kellel on suurem risk rinnahaiguste suhtes jne. Minu meelest on väga oluline, et siin kuulatakse inimese mure ära.  Meil on aega siin inimestega rääkida - see on tähtis moment, sest mammoloogil patsiendiga suhtlemiseks tihtipeale aega ei jää. Rinnakabineti üheks tööülesandeks ongi mammoloogide õlult profülaktilise ja nõustamise teenuse ära võtmine.

Lisaks antakse asjatundlikud juhised, kuidas edasi toimida. Patsiendi jaoks on kõige tähtsam, et rinnakabinetti tulla on lihtne ja mugav - me ei saada kedagi tagasi, isegi neid naisi mitte, kes pole telefonitsi eelnevalt aega kinni pannud.

Millal tuleks viivitamatult rinnakabinetti pöörduda?
Võimalikult kiirelt peaksid rinnakabinetti tulema need naised, kes on märganud või tundnud rinnas tükke, sõlmekesi või mügarikke, mida seal varem ei olnud, või on märganud muid muutusi, näiteks verist eritust nibust. Siis ei maksa enam oodata oma sõeluuringu aastakäiku. Samas on näiteks rohekas eritus nibust enamasti täiesti normaalne nähe. Ka rindade valulikkus enne menstruatsiooni, samuti torked ja pisted rinnas ei ole vähi tunnuseks, aga me oleme valmis nõustama  ka selliste kaebustega rinnakabinetti pöördunud naisi.

Alla 30-aastastele noortele naistele ei ole mammograafia esmase uuringuna  näidustatud - rind on selles vanuses sageli liiga tihe,et sealt haiguskollet näärmekoest kindlalt eristada - nende puhul kuulame mure ära ja kui on vaja teha mingeid täiendavaid uuringuid, siis saab patsient  aja ultraheliuuringule.

Mis patsientidest edasi saab?
Kõik naised, kellel oleme diagnoosinud mingi ravi vajava rinnahaiguse, oleme suunanud otse mammoloogile vajaliku ravi saamiseks. 

See tähendab, et naise teekond ravile on oluliselt lühem nii ajaliselt kui ka erinevate arstikülastuste arvu poolest. Mammoloogidel on rinnakabinettidest suunatutele reseveeritud omad vastuvõtuajad.

Regionaalhaiglal on väga head kirurgid, väga head radioloogid, patoloogid, kes annavad adekvaatse vastuse, meil on tipptasemel aparaadid ja on inimesed, kes oskavad nendega töötada. Samuti rõhutaksin nukleaarmeditsiiniliste (eelkõige valvur-lümfisõlme uuringute) tähtsust haigele optimaalseima, võimalikult rindasäästva ravi tagamisel. Ka rinna magnetresonantstomograafia uuringud aitavad haiguse täpse leviku hindamisele rinnas kõvasti kaasa. Just tänu täpsele operatsioonieelsele diagnostikale saame valida haige jaoks parima ravi.