Regionaalhaigla laboratooriumile anti üle akrediteerimistunnistus
17.06.2010 Eesti Akrediteerimiskeskuse juhataja Viktor Krutob andis Põhja-Eesti Regionaalhaigla laboratooriumile üle akrediteerimistunnistuse. See näitab, et Regionaalhaigla labori kvaliteedisüsteem vastab EVS-EN ISO 15189:2008 standardile „Meditsiinilaborid. Kvaliteedi ja kompetentsi erinõuded“.Laboratooriumi juhataja Karel Tombergi sõnul on kogu maailmas meditsiinilaborite hulgas levinud suundumus lasta oma tegevuse vastavust standardile tõendada kolmandal osapoolel. „Seadsime endale eesmärgiks töötada välja rahvusvahelistele nõuetele vastav hästitoimiv kvaliteedisüsteem,“ märkis dr Tomberg ja lisas: „Akrediteerimise ettevalmistus tõi kaasa selgemad ja sujuvamad tööprotsessid, diagnostiliste riskide vähenemise ning usaldusväärsemad uuringute tulemused.“
Laboratooriumi juhataja viitab, et osades EL riikides on akrediteerimine muutumas kohustuslikuks. „Eestis on praegu teadaolevalt 27 meditsiinilaborit ning senini oli neist akrediteeritud 8, millele nüüd lisandus PERHi laboratoorium,“ märgib Karel Tomberg. ISO 15189 standardile vastavaks tunnistati Regionaalhaigla laboratooriumi kvaliteedisüsteem, kõik uuringuvaldkonnad (kliiniline keemia, hematoloogia, kliiniline immunoloogia, mikrobioloogia, immunohematoloogia) ja nende peamised mõõtmismeetodid. „Hea meel on selle üle, et kvaliteedisüsteemi loomine ja juurutamine on suurendanud töötajate eneseusku ning parandanud nendevahelist koostööd,“ tunnustab dr Tomberg laboratooriumi töötajaid.
Laboratooriumi kvaliteedijuhi Ave Lellepi sõnul tõi akrediteerimisprotsess kaasa ka muudatusi labori töökorralduses ja tegevustes. „Lisandunud on mitmeid tegevusi, mida meil varem ei olnud: erinevate andmete kogumine ja analüüsimine, siseauditite läbiviimine, mahuka dokumentatsiooni haldamine, kvaliteedialased koosolekud ja koolitused. Dokumentatsiooni on küll juurde tulnud, kuid selle aluseks on ikka sisuline tegevus, mis on muutunud ülevaatlikumaks ja selgemaks, mitmed protsessid on oluliselt paranenud“, kirjeldab Lellep.
Labori akrediteerimine ei puuduta ainult labori tööd, vaid aitab kaasa ka patsientide paremale ravimisele. Proovivõtu juhendid ning uuringueelsete vigade jälgimine ja adresseerimine on parandanud proovimaterjalide kvaliteeti ja seeläbi tõstnud uuringutulemuste usaldusväärsust. Kirjanduse andmetel moodustavad uuringueelsed vead 60 -70% kõikidest labori töös esinevatest vigadest, nendest 26% mõjutavad patsiendi ravi. Proovide ringlusaja jälgimine ja laboriuuringute kriitilistest tulemustest teatamine võimaldab arstil saada vastuseid ja seeläbi teha raviotsuseid kiiremini.
Laboratooriumi kvaliteedijuhi sõnul on akrediteerimine pidevalt jätkuv protsess, millega kaasneb labori järelvalve ja uushindamine. Esimene järelvalvevisiit viiakse läbi 12 kuud pärast akrediteerimisotsust. „Järgmistel aastatel on meil plaanis akrediteerimisala laiendada,“ märkis Ave Lellep.
Akrediteerimine toob endaga kaasa suurema usalduse ja parema maine koostööpartnerite silmis. Näiteks eelistavad ravimiuuringuid teostavad firmad tellida uuringuid akrediteeritud laborist.
Karel Tombergi sõnul on akrediteerimine justkui kvaliteedimärk Regionaalhaigla laboriteenustel!
Pildil: Laboratooriumi kvaliteedijuht Ave Lellep ja laboratooriumi juhataja Karel Tomberg