Regionaalhaigla kutsub neeru-uuringutele!
10.03.2010 Neljapäev, 11. märts on rahvusvaheline neerupäev. Käesoleva aasta neerupäeva juhtmõte on pakkuda inimestele tasuta neeruhaiguse skriiningu võimalust. Selleks korraldab Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse (J. Sütiste tee 19) aatriumis kella 9-12 infopäeva, kus inimestele antakse võimalus anda neerufunktsiooni kontrollimiseks analüüse ning saada arstidelt konsultatsiooni.Rahvusvahelise Nefroloogide Selts ja Rahvusvahelise Neerufondide Föderatsioon on kuulutanud märtsi teise neljapäeva ülemaailmseks neerupäevaks, mida sellel aastal tähistatakse juba viiendat korda. Ülemaailmse neerupäeva eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust neerudest, nende ülesannetest ning võimalikest ohtudest.
Käesoleva aasta juhtmõte on ergutada nii inimesi ise kui ka perearste kontrollima oma patsientide neerusid. Regionaalhaigla dialüüsi ja nefroloogia osakonna juhataja dr Merike Luman soovitab üle 35 aastastel inimestel regulaarselt neerusid kontrollida: „See on lihtne ja odav, sest põhilised on ikkagi uriinianalüüs - mikroalbuminuuria või proteinuuria määramine; vereanalüüs kreatiniinile, et määrata neerufunktsioon glomerulaarfiltratsiooni kaudu ning vererõhu mõõtmine.“ Regionaalhaigla dialüüsi ja nefroloogia osakonna ning laboratooriumi koostöös toimuval infopäeval pakutakse võimalust kohapeal anda uriinianalüüsi ja vereanalüüsi, mille alusel saab määrata neerufunktsiooni. Pärast analüüsitulemuste selgumist saab arstidelt konsultatsiooni ning vajadusel antakse aeg täiendavale nefroloogi vastuvõtule. Lisaks jagatakse infomaterjale.
Neerud filtreerivad iga päev 200 liitrit verd ning eemaldavad organismist ainevahetuse jääkained ja ülearuse vedeliku. Neerud aitavad kontrollida ka vererõhku, toota punaseid vereliblesid ja reguleerivad luu ainevahetust. Dr Merike Luman juhib tähelepanu: „Neerukahjustus kulgeb sageli varjatult, mistõttu jääb neeruhaiguse avastamine ja ravi hiljaks. Neeruhaigus puudutab tunduvalt rohkem inimesi kui osatakse arvata. Erinevate uuringute alusel on näidatud, et üks inimene kümnest kannatab mingi neeruhaiguse või -kahjustuse all.“
Dr Lumani sõnul on üks sagedasem põhjus neerukahjustuseks diabeet. Praegu on maailmas ca 240 miljonit diabeedihaiget, 2025. aastaks arvatakse see arv tõusvat 380 miljonini, kusjuures Euroopas on tõus ca 20% võrreldes praegusega. Krooniline neeruhaigus tekib aga 40% diabeetikutest suurendades kardiovaskulaarsete ja teiste tüsistuste teket ja raskendades kulgu.
Teine suur tervishoiu probleem on kõrge vererõhk. Pea 1 miljardil inimesel maailmas on kõrge vererõhk ning 2025. aastaks planeeritakse tõusu 1,56 miljardi inimeseni maailmas.
Dr Luman toonitab: „Diabeet ja kõrgvererõhutõbi on juhtival kohal kroonilise neerupuudulikkuse põhjustes, kuid neerukahjustuse süvenemist dialüüsravi vajaduseni on varajase ja õige raviga võimalik aeglustada.“ lisades: „Kroonilise neerukahjustusega patsientide risk enneaegsele surmale kardiovaskulaarse haiguse tõttu on 100 korda suurem kui oht, et neil kujuneb lõpp-staadiumi neerupuudulikkus. Seetõttu on neerukahjustuse varajase avastamise ja raviga võimalik mitte ainult aeglustada või ära hoida neerupuudulikkuse progresseerumist, vaid ka vähendada kardiovaskulaarset haigestumist ja suremust.“
Kogenud nefroloog dr Merike Luman soovitab 7 kuldreeglit neeruhaigusest hoidumiseks või selle progressiooni aeglustamiseks:
1. Ole füüsiliselt aktiivne, tee sporti
2. Kontrolli regulaarselt oma veresuhkrut ja hoia veresuhkur normis
3. Kontrolli vererõhku ja hoia see normis
4. Toitu tervislikult ja hoia kehakaal normis
5. Ära suitseta
6. Tarvita ravimeid vastavalt arsti ettekirjutusele
7. Kontrolli oma neerufunktsiooni kui sul on 1 või rohkem järgnevatest riskiteguritest:
o Diabeet
o Kõrge vererõhk
o Ülekaal
o Perekonnas neeruhaigus
164.neerupaev_2010.pdf