Regionaalhaigla kaasab patsiendid insuldi raviteekonna pilootprojekti

1. juunil 2020 alustab Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsientide kaasamist insuldi raviteekonna pilootprojekti, mille eesmärk on muuta insuldi diagnoosiga inimeste raviteekond sujuvamaks, suurendades koostööd kõigi raviteekonna osapoolte vahel. Pilootprojekt on osa üle-eestilisest insuldi juhtprojektist, mis hõlmab tervikuna kokku nelja insuldikeskuse pilootprojekte.

Regionaalhaigla insuldi raviteekonna katseprojekti raames testitakse olukorra lahendamiseks viit eri sekkumist, mille seas on nii insuldiõde-juhtumikorraldaja, patsiendile ja lähedastele suunatud  mobiilirakendus, insuldi konsiilium koos patsiendiga koostöös valminud ravi- ja taastusplaaniga ning insuldijärgne nõustamisprogramm, millega pakutakse nii patsiendile kui ka tema lähedastele kriisi- ja kogemusnõustamist. Esimest korda korraldatakse ka insuldispetsiifilisi tugiprogramme, mis on suunatud insuldijärgse kogukonna loomisele.

Regionaalhaigla neuroloogi Andrus Kreisi sõnul on insuldi diagnoos nii patsiendile kui tema lähedastele ehmatav, mõjutades tugevalt nii haige minapilti kui tema tulevikuplaane. „Uued küsimused, millega enamik inimesi ei ole varem kokku puutunud, tekivad üleöö – kuidas suhelda kõnevõime kaotanud inimesega, kuidas muuta kodune keskkond võimalikult turvaliseks, millised abivahendid olemas jne,“ lisas Kreis.

Projektis osalevad võtmeasutused nii tervishoiu- kui sotsiaalsüsteemist: neuroloogid, taastus- ja järelravi spetsialistid, perearstid, kohalikud omavalitsused, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Afaasialiit ning vaimse tervise ja nõustamisega seotud asutused, lisaks kaasatakse projekti isheemilise insuldi ehk ajuinfarktiga hospitaliseeritud patsiendid, kelle registreeritud elukoht asub kas Mustamäe linnaosas või Rapla vallas. Registreeritud elukoha kriteerium on siinkohal oluline, kuna suur osa riiklikke sotsiaalteenuseid käib just läbi kohaliku omavalitsuse. „Pilootprojekti kaasatud patsiente jälgib ühe aasta vältel pärast insulti haigestumist tema personaalne insuldiõde, kes toetab patsiendi taastumist, korraldab vajadusel teenuseni jõudmist ning viib läbi tervisealast nõustamist, mille eesmärk on vähendada korduvinsuldi tekkimist,“ selgitas Regionaalhaigla taastusravi arst Annelii Jürgenson.

Regionaalhaigla juhatuse liikme Terje Peetso sõnul mängisid Regionaalhaigla insuldiprojekti kontseptsiooni loomisel olulist rolli tänased raviteekonnad – inimesed, kes on jäänud pärast insulti üksinda ega tea, kuhu abi saamiseks pöörduda, tihti ei oska perearst vastata sotsiaalküsimustele, sotsiaaltöötajad jällegi tervisemuredele. „Jõudmine teenuselt teenusele on keeruline ning seeläbi saavad kannatada nii patsiendi kui tema lähedaste vaimne tervis ja toimetulek. Tänaseks on patsiendi raviteekond kaardistatud ja projekti eesmärk on tagada insuldi diagnoosiga inimese jõudmine kõigi vajalike teenusteni, haige lähedaste võimestamine muutunud elukorraga toime tulemiseks ja haigestunu taastumisprotsessile kaasa aitamine,“ ütles Peetso.

Pilootprojekt on osa üle-eestilisest insuldi juhtprojektist, mille algatas L. Puusepa Nimeline Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts koostöös Eesti Haigekassaga. Insuldi juhtprojekt hõlmab terviklikuna kokku nelja insuldikeskuse – Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Ida-Viru Keskhaigla pilootprojekte, millele lisaks testitakse järgneva kahe aasta jooksul uut standardiseeritud tervisetulemite mõõtmissüsteemi ning teekonnapõhist rahastusmudelit.