Regionaalhaigla

Regionaalhaigla aastal 2019 – 144 000 patsienti, 4295 töötajat ja soojad tänusõnad

29.04.2020

Sel nädalal kinnitas Regionaalhaigla nõukogu Regionaalhaigla 2019. aasta konsolideeritud majandusaastaaruande. Aruanne sisaldab Regionaalhaigla tegevusaruannet.

Regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu sõnul oli 2019  edukas ja teguderohke aasta nii Regionaalhaiglale kui ka grupi tütarhaiglatele. Kokku abistas Regionaalhaigla meeskond 144 000 patsienti, rakendades selleks Haigekassa rahastust 198 mln euro ulatuses. Sellele lisandub meie tütarhaiglate tubli ravitegevuse panus. „Meie tegevused olid kantud meie missioonist investeerida inimeste tervisesse – soovime pakkuda igale patsiendile parimat ravikvaliteet ja suurimat rahulolu raviteenusega,“ ütles Peedu ja lisas: “Seetõttu oli kvaliteet üks 2019. aasta peamisi teemasid nii ravitöö kui ka haigla kui organisatsiooni võtmes.“  Esimese haiglana Eestis läbis Regionaalhaigla Joint Commission Internatonali eelaudit, mis andis haigla senisele tegevusele hea hinnangu. 

„Aastaaruanne peegeldas hästi Regionaalhaigla kui ühtse terviku toimimist eelmisel aastal. Seatud eesmärkide hulgas oli palju uudseid ning mitmekihilisi ülesandeid ja seetõttu kõik haigla töötajad on olnud vähemal või rohkemal määral osalised haigla oodatud tulemuste saavutamisel,“ ütles Regionaalhaigla nõukogu esimees Georg Männik ja lisas:  „Näiteks haigla toimepidavusplaani ja kriisijuhtimise uuendamise ning masskannatanute situatsiooni õppuse praktilist väärtust kogu Eesti jaoks on täna iga päev näha. Loodan väga, et ka käesolev aasta lisab Regionaalhaigla kõikidele töötajatele ja partneritele vajalikke kogemusi ning soovi uusi teadmisi rakendada meie põhitegevuses – osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi sellisel moel, et tulemuseks saame elanikkonna elukvaliteedi tõusu ja rohkem tervena elatud aastaid“.

Aasta fookuses oli  teadlikkuse tõstmine nii patsientide ja nende lähedaste kui ka kogu tervisest huvituva elanikkonna seas. „Meie veebileht jäi kitsaks, tegime arstide ja õdede koostöös lisaks vähiravi- ja südameteemalised infoveebid. Lisaks alustasime podcast’iga „Tervisepooltund“. See on vaid mõni näide tegevustest, millega panustasime avatusse kui meie haigla olulisse väärtusesse,“ selgitas Peedu.

Esimest korda Eestis moodustati Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku eestvedamisel 14 tippspetsialistist koosnev kriisimeeskond, kes pakub psühholoogilist esmaabi kriisijuhtumite korral ning praeguses eriolukorras on sellest olnud palju kasu. Lisaks moodustati patsiendinõukoda, ravikvaliteedikomitee ja traumakomitee. Kuna Regionaalhaigla ravijuhud on haigekassa statistika kohaselt Eesti kõige keerukamad, on taoliste komiteede olemasolu kvaliteedi arendamiseks möödapääsmatu. 

Olulisi tegevusi jagus nii südamekeskuse, traumakeskuse kui vähikeskuse valdkondadesse. „Koos Riigikantselei ja kunstiakadeemiaga kujundasime vähipatsiendi raviteekonda ja osaleme haigekassa projektis insuldipatsiendi teekonna suhtes. Meil on hea meel, et juba viis aastat oleme teinud head koostööd Pärnu haiglaga, et pakkuda Pärnumaa vähipatsientidele kodulähedast keemiaravi,“ tõi Peedu välja Regionaalhaigla multimodaalse vähikeskuse arengud.

Olulisi samme on astutud infotehnoloogiavallas. Regionaalhaigla võttis raviasutustest esimesena kasutusele üleriigilise digiregistratuuri. Intensiivravikeskuse ja kardioloogiakeskuse ühisjuhtimisel viiakse ellu e-intensiivravi projekti. Algatati uus e-haigusloo projekti, kuhu kaasati grupi haiglate kõrval ka Järvamaa haigla. 

Raplamaa Haiglas ja Läänemaa Haiglas avati tervisekeskused, mis annavad suurepärase võimaluse veelgi tihedamaks koostööks perearstide ja eriarstiabi vahel.

Aruandega saab tutvuda SIIN.