Perikardivedeliku uuringud

Perikardivedeliku uuringud

Põhja-Eesti regionaalhaigla laboratooriumi hematoloogia labor
Telefonid: 617 1393; 617 1027

Üldiseloomustus

Tervel inimesel esineb perikardiumis 15-50 ml vedelikku, et tagada müokardi libisemist.

Liigset vedeliku produktsiooni nimetatakse efusiooniks. Transudaat moodustub mittepõletikulise protsessi foonil vedeliku vähenenud resorptsiooni tõttu. Põletiku foonil suurenenud vedeliku produktsiooni nimetatakse eksudaadiks (1).

Viimaste kirjandusandmete põhjal on leitud, et pleura vedeliku uurimisel kasutatud Light’i kriteeriumite rakendamine perikardi vedelikule on eksitav. Tõlgendamisel peab olema ettevaatlik ning võtma arvesse ka kliinilist pilti ja eelnevate uuringute tulemusi (1, 5).

Näidustused

Enamik perikardi efusiooni põhjuseid selgub kliinilise pildi ja esmaste uuringute alusel. Perikardi vedeliku efusiooni laboratoorne uurimine on sageli abiks keerukamate juhtude puhul.

• Transudaadi ja eksudaadi eristamine
• Purulentse, tuberkuloosse ja kasvajalise perikardiidi diagnoosimine

Referentsvahemik

Kliiniline tõlgendus

Transudaadi peamisteks põhjusteks on kongestiivne südamepuudulikkus, maksatsirroos, pulmonaalne hüpertensioon ja nefrootiline sündroom.

Sagedasemad eksudaadi põhjused on infektsioonid, kasvajad ja autoimmuunsed haigused.

Polümorfonukleaaride prevaleerimine tsütogrammis võib viidata bakteriaalsele või reumatoloogilise geneesiga põletikule.

Mononukleaaride prevaleerimine perikardivedelikus võib viidata tuberkuloosile, kasvajalisele protsessile või hüpotüreoidismile.

Kirjandus

1. Adler Y, Charron P, Imazio M, Badano L, Barón-Esquivias G, Bogaert J, Brucato A, Gueret P, Klingel K, Lionis C, Maisch B, Mayosi B, Pavie A, Arsen D Ristić, Sabaté Tenas M, Seferovic P, Swedberg K, Tomkowski W, ESC Scientific Document Group. 2015 ESC Guidelines for the diagnosis and management of pericardial diseases: The Task Force for the Diagnosis and Management of Pericardial Diseases of the European Society of Cardiology (ESC). European Heart Journal, Volume 36, Issue 42, 7 November 2015, Pages 2921–2964
2. Maisch B, Seferovic´ PM, Ristic´ AD, Erbel R, Rienmüller R, Adler Y, Tomkowski WZ, Thiene G, Yacoub MH. Task Force on the Diagnosis and Management of Pericardial Diseases of the European Society of Cardiology. Guidelines on the diagnosis and management of pericardial diseases executive summary. Eur Heart J 2004;25:587–610.
3. Sagristà-Sauleda J, Mercé AS, Soler-Soler J. Diagnosis and management of pericardial effusion. World J Cardiol. 2011;3:135–143. 
4. Buoro S, Tombetti E, Ceriotti F, Simon C, Cugola D, Seghezzi M, Innocente F, Maestroni S, Del Carmen Baigorria Vaca M, Moioli V, Previtali G, Manenti B, Adler Y, Imazio M, Brucato A. What is the normal composition of pericardial fluid? Heart. 2021 Oct;107(19):1584-1590. 
5. Hoit BD. (2020). Diagnosis and treatment of pericardial effusion. UpToDate. Kasutatud 20.12.2021, https://www.uptodate.com/contents/diagnosis-and-treatment-of-pericardial...
6. Buoro S, Seghezzi M, Baigorria Vaca MDC, Manenti B, Moioli V, Previtali G, Simon C, Cugola D, Brucato A, Ottomano C, Lippi G. Comparison between optical microscopy and automation for cytometric analysis of pericardial fluids in a cohort of adult subjects undergoing cardiac surgery. J Clin Pathol. 2019 Jul;72(7):493-500. doi: 10.1136/jclinpath-2019-205788.
7. Põhja-Eesti Regionaalhaigla Laboratooriumi uuringute register (alates 05.05.2021)

Koostanud Evelina Gretško, arst-resident

07.02.2022