Paraneb sünnimärkide ja melanoomide uurimine
03.04.2008 Põhja-Eesti Regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuses (Hiiu 39) esitletakse reedel, 4. aprillil kell 14.00 uut videodermatoskoopi. Uue dermatoskoobiga saab uurida sünnimärke ja naha pigmendilaike ning hinnata nende arengut. Uus aparaat võimaldab teostada melanoomide ehk pahaloomuliste pigmendikasvajate eeldiagnostikat, mis on oluline nahavähi varajasel avastamisel.Regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuse juhataja dr Aime Kanguri sõnul on uuest aparaadist suurim abi varajases staadiumis olevate pahaloomuliste kasvajate avastamiseks. „Melanoomi puhul on varajane diagnostika oluline, sest see tagab inimese tervistumise,“ märkis dr Kangur. Melanoome esineb Eestis keskmiselt 7 mehel ja 12 naisel 100 000 inimese kohta. Euroopa keskmine on 12 juhtu 100 000 inimese kohta. Mittemelanoomseid naha pahaloomulisi kasvajaid esineb Eestis 44 mehel ning 65 naisel 100 000 inimese kohta.
Dermatoveneroloog Ave Vahlberg sõnul on videodermatoskoopia mitteinvasiivne meetod, mis võimaldab uurida nahastruktuure. „Videodermatoskoop aitab diagnoosida, kas neevus (sünnimärk või pigmendilaik) on healoomuline või muutunud pahaloomuliseks. Nende kaardistamiseks kulub umbes tund,“ seletas dr Vahlberg. Aparaadis on ekspertide koostatud pildipank, millega on võimalik võrrelda uuritavat pilti. Programm hindab inimese sünnimärke automaatselt. Pärast kaardistamist annab arst hinnangu, vajadusel suunab täiendavatele uuringutele. Dr Ave Vahlberg: „On olemas ka teledermatoloogia ühing, kelle ekspertidele saab komplitseeritud juhtudel saata digitaliseeritud pilte hindamiseks.“
Digitaalne dermatoskoopia võimaldab pildid ka salvestada. Igast patsiendist jääb aparaati n-ö ajalugu, mis dokumenteeritakse ja seda saab vajadusel jälgida või ka näiteks pildina patsiendile kaasa anda. See omakorda aitab diagnoosida, kas nt sünnimärk on healoomuline või on muutunud aja jooksul pahaloomuliseks.
Arstide sõnutsi on melanotsüütneevustest arenev melanoom naha pahaloomulistest kasvajatest kõige agressiivsem, kõige kiiremini arenev ning esineb sageli just noorematel inimestel. Ave Vahlbergi sõnul peaksid arsti poole pöörduma eelkõige need patsiendid, kes märkavad, et nende kehale lisandub selliseid pigmendilaike, mis ei sarnane eelnevalt nahal olevate kolletega või on hakanud kiiresti kasvama ning muutnud värvi. „Inimesed, keda aparaadi all uurida tuleb ja kes skriinimisele kuuluvad, on düsplastiliste neevuste sündroomiga patsiendid,” sõnab Ave Vahlberg.
Uus videodermatoskoop on omalaadsete seas Eestis kõige modernsem. Aparaat on toodetud Austrias.
Kuivõrd Regionaalhaigla videodermatoskoop on alles uus, pole uuring veel lülitatud haigekassa hinnakirja ja patsient peab protseduuri eest ise maksma.