Naatrium plasmas, uriinis

Naatrium plasmas (P-Na), naatrium uriinis (U-Na, dU-Na)

Põhja-Eesti regionaalhaigla laboratooriumi automaatliini labor

Telefon: 617 1027

Üldiseloomustus

Naatrium on peamine rakuväline katioon, mille ülesanne on tagada vedeliku jaotumuse säilimine ja osmootne rõhk. Naatriumit saadakse peamiselt toidu kaudu ja eritumine toimub neerude ning vähem naha kaudu. Naatriumi taset plasmas mõjutab antidiureetiline hormoon (ADH) ja neerude kaudu eritumist aldosteroon ja natriureetiline peptiid.

Näidustused

  • Vedeliku- ja happe - aluse tasakaalu häirete diagnoosimine ja haiguskulu jälgimine
  • Neerude- ja neerupealiste haiguste diagnoosimine ja haiguskulu jälgimine

 

Referentsvahemik

Plasma

1 – 7 p             131 – 144 mmol/L

8 – 30 p           132 – 142 mmol/L

1 – 6 k             132 – 140 mmol/L

7 – 12 k           131 – 140 mmol/L

1 – 18 a           132 – 141 mmol/L

>18 a               136 – 145 mmol/L

 

Uriin (juhuslik) 54 - 150 mmol/L

Uriin (24 h)    40 - 220 mmol/d

 

Kliiniline tõlgendus

kontsentratsiooni suurenemist põhjustab

plasmas:

  • dehüdratatsioon
  • suurenenud Na manustamine
  • suurenenud reabsorptsioon neerude kaudu

uriinis:

  • diureetikumide kasutamine
  • ADH ebaadekvaatne sekretsioon

kontsentratsiooni vähenemist põhjustab

plasmas:

  • pikaaegne oksendamine ja kõhulahtisus
  • suurenenud eritumine neerude kaudu

uriinis:

  • liigne vedeliku tarbimine

Proovi-/uuringumaterjal

Veeniveri/plasma

juhuslik uriin

24 h uriin

Proovianum

Geeliga LH katsuti (heleroheline kork)

Uriinikatsuti (beež kork)

Uuringumaterjali säilivusaeg,  -temperatuur jm transpordi tingimused

15...25 °C  14 päeva

 2...8 °C  14 päeva

-25 °C 1 aasta

24 h uriin hoida kogumise perioodil külmikus 2...8 °C 

Teostamise sagedus

24 h

Mõõtemeetod

Ioonselektiivsed elektroodid

HK kood

66107

 

Kasutatud kirjandus

  1. Reaktiivi infoleht, ISE Indirect K, Na, Cl for GEN.2, Cobas systems application, 2016-04, V 13.0.
  2. Wallach Y, Interpretation of Diagnostic tests. 8th ed. Lippincott Williams & Wilkins,2007.
  3. Heil W, Ehrhardt V. Reference Ranges for Adults and Children, 8th ed. Roche, 2004.

Koostanud Kadri Rohtla, Verepanga vanemarst

24.05.2018

Laboriuuringute valdkond