Mis haigus on tuberkuloos?

24. märts tähistatakse kogu maailmas tuberkuloosi vastu võitlemise päeva.

Tuberkuloos on õhu teel leviv nakkushaigus, mille põhjustaja on bakter nimega Mycobacterium tuberculosis. Bakterid on vastupidavad kuivamisele, võivad säilitada eluvõime kuivanud eritistes pimedas ruumis kuni aasta, kuid hävivad otsese päikesevalguse toimel (1,5 tunniga). Mükobakterid on küllalt resistentsed ka desinfitseerivate ainete suhtes. Intensiivne ultraviolettkiirgus hävitab mükobaktereid 2–3 minutiga.

Kui inimene põeb nakkusohtlikku kopsutuberkuloosi, siis köhimisel, aevastamisel, rääkimisel ja laulmisel satub õhku hulgaliselt süljepiisku, mis sisaldavad mükobaktereid, mida samas ruumis viibijad võivad koos õhuga sisse hingata. Kõik tuberkuloosihaigega kokku puutunud inimesed ei nakatu tuberkuloosi. Nakatumise tõenäosus oleneb sellest, kui kaua samas ruumis viibiti ja kui nakkuslik oli tuberkuloosihaige.

Tuberkuloosi ei ole võimalik nakatuda kätlemisel, ühiste toidunõude, voodipesu või tualeti kasutamise kaudu. Nakatumise tõenäosus on suurem, kui ollakse nakkusohtliku tuberkuloosihaigega lähedases kontaktis samades kinnistes ruumides pikka aega.

Tuberkuloos võib kahjustada kõiki elundeid, kuid kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud. Teistest elunditest kahjustuvad sagedamini luud ja liigesed, kopsukelme, lümfisõlmed ning neerud. Kui kopsud pole haigusest haaratud, nimetatakse seda kopsuväliseks tuberkuloosiks ning neid haigusvorme põdevad inimesed ei ole enamasti nakkusohtlikud.

Tuberkuloosi nakatumise korral on organismis eluvõimelised, kuid mitteaktiivsed tuberkuloositekitajad, mis on peremeesorganismi immuunsüsteemi kontrolli all.

Nakatunud inimese organismis on bakterite edasine paljunemine ja levimine peatatud. Tuberkuloosi nakatunud tunnevad ennast tervena, nad ei ole teistele nakkusohtlikud. Tuberkuloosi nakatumist on võimalik diagnoosida tuberkuliintestiga või interferoon gamma määramisega veres.

Tuberkuloosi haigestumise risk nakatumise järgselt on hinnanguliselt 5–15% elu jooksul, kuid suurim on risk kahe aasta jooksul pärast nakatumist. Teatud juhtudel määratakse tuberkuloosi nakatunule profülaktiline ravi, mille eesmärk on ära hoida haigestumine.

Tuberkuloosi võib haigestuda kohe pärast nakatumist, kuid ka mitu aastat hiljem. Haigestumisel on oluline organismi üldseisund, mitmesugused seisundid võivad vähendada inimese vastupanuvõimet haigustele. Haigestumist soodustavad kroonilised haigused, vaegtoitumus, vaimne ülepinge, immuunpuudulikkus, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine.

Tuberkuloosi haigestumise risk on kõrgem:

HIV-nakkusega isikutel
Siirdatud organiga või siirdamise järjekorras olevatel inimestel
Kroonilise neerupuudulikkusega haigetel, kes saavad dialüüsravi
Suhkruhaigusega inimestel
Bioloogilist ravi saavatel inimestel
Nakkusliku tuberkuloosihaige lähikontaktstel
Silikoosiga (kopsutolmustusega) patsientidel

Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on:

Üle kolme nädala kestev köha. Köhaga võib kaasneda rögaeritus või ka veriköha ning valu rindkeres;
palavik;
öine higistamine, külmavärinad;
isu- ja kaalulangus;
üldine väsimus.

Tuberkuloosi haigustunnused võivad sarnaneda paljude teiste tervisehäiretega ning tuberkuloos võib kulgeda mõnikord ka asümtomaatiliselt. Tuberkuloos on põhimõtteliselt ravitav haigus, kui see avastatakse õigeaegselt ning ravi on järjepidev.

Tuberkuloosi ravitakse antibiootikumidega ja ravi kestab 6–24 kuud. Kui tuberkuloosihaige ravi ei ole järjepidev, võib haigustekitajal kujuneda kasutatavate ravimite suhtes resistentsus. Multiresistentsed tuberkuloosivormid alluvad väga raskesti ravile ja ravi kestab väga kaua. Ravimresistentsuse omandanud haigustekitaja võib edasi kanduda teistele inimestele. Tuberkuloosi ravimresistentsuse teke ja levik on kujunenud oluliseks probleemiks maailmas, sealhulgas ka Eestis.

Tuberkuloosi diagnoositakse: tuberkuliintesti, mikrobioloogilise-, röntgen- või kompuuteruuringu ja anamneesi alusel. Kopsutuberkuloosi korral kinnitab algdiagnoosi lisaks tuberkuloosikollete tuvastamisele röntgen/kompuuteruuringul ka röga mikroskoopiline uuring tuberkuloositekitaja suhtes.

Tuberkuloosihaige saab kaitsta oma lähedasi nakkusohu eest, kui:

võtab tuberkuloosiravimeid nii, nagu raviarst on määranud
köhides pöörab oma pea kõrvale ning katab suu käe ja pabertaskurätiga
palub kõigil oma lähikontaktsetel pöörduda arsti juurde tervisekontrolli

Iga tuberkuloosi põdeva patsiendi puhul selgitatakse välja nakkusohus viibinud kontaktsed. Selleks küsitleb tuberkuloosiravi jälgiv õde/arst patsienti ning selgitab välja need kontaktsed, kes võivad olla nakatunud ning kellel on suurim risk tuberkuloosi haigestumiseks. Kontaktsete väljaselgitamine võimaldab kutsuda nakkusohus viibinud inimesed tervisekontrolli ning tuvastada varakult uusi võimalikke tuberkuloosijuhtumeid.

Kui patsient ei soovi ise oma lähikontaktseid enda tuberkuloosi haigestumisest teavitada, võib seda teha tervishoiutöötaja. Kontaktsete teavitamine ja uuringutele kutsumine toimub delikaatselt, selle käigus ei mainita tuberkuloosi haigestunud patsiendi nime. Ka kontaktsetele on Eestis kõik uuringud tuberkuloosi suhtes tasuta sõltumata ravikindlustuse olemasolust ning uuringutele tulles ei ole vaja perearsti saatekirja.

Kontaktsetele tehakse enamasti rindkere röntgeniülesvõte ning vereanalüüs (määratakse M. tuberculosis’e gammainterferooni taset) või tuberkuliinitest. Teil võidakse paluda anda rögaproovid täiendavateks laboriuuringuteks.

Teatud juhtudel määratakse tundliku tuberkuloositekitajaga haige kontaktsetele, kellel on tuvastatud tuberkuloosi nakatumine, profülaktiline ravi. Profülaktilise ravi eesmärk on ennetada tuberkuloosi haigestumist. Profülaktilise ravi ajal peab enamasti iga päev võtma ühte tuberkuloosi põhiravimit kuue kuni üheksa kuu vältel. Enne profülaktilise ravi määramist tehakse alati uuringud tuberkuloosi haigestumise välistamiseks.

Profülaktiline ravi määratakse vajadusel pärast tuberkuloosi nakatumist:

alla 5-aastastele lastele
HIV-nakkusega kontaktsetele
inimestele, kes saavad teatud tüüpi bioloogilist ravi
inimestele, kelle immunsüsteem on nõrgem mõne haiguse või selle ravi tõttu
siirdatud organiga või siirdamise järjekorras olevatele inimestele

Multiravimiresistentse tuberkuloosihaigega kontaktis olnud ning seejärel tuberkuloosi nakatunud kontaktsetele profülaktilist ravi ei määrata, kuna selleks ei ole veel välja töötanud efektiivseid raviskeeme. Nende jälgimiseks tehakse kahe aasta jooksul regulaarselt rindkere röntgeniülesvõtteid. Samuti õpetatakse multiravimiresistentse tuberkuloosihaigega kontaktis olnud inimesi end ise jälgima tuberkuloosile viitavate sümptomite suhtes.

Ennetamine:

1. Mittespetsiifiline profülaktika
Tuberkuloosi haigestumist soodustavad mitmed tegurid sh vaegtoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunpuudulikkus (sh HIV-nakkus). Nende tegurite mõju vähendamine ning tuberkuloosihaige varajane avastamine ja terveks ravimine aitavad ennetada elanike tuberkuloosi haigestumist. Tuberkuloosi riskirühma kuuluvatele isikutele, näiteks haigega lähikontaktis olevatele pereliikmetele, HIV-positiivsetele jt määratakse vajadusel tuberkuloosi haigestumise ennetamiseks profülaktiline ravi antibiootikumidega.

2. Spetsiifiline profülaktika
Tuberkuloosivastaseks immuniseerimiseks kasutatakse Mycobacterium bovis'e tüvedel põhinevat elusat nõrgestatud BCG vaktsiini. Vaktsiin on kasutusel olnud enam kui pool sajandit ning on üks laialdasemalt kasutatavaid vaktsiine kogu maailmas. BCG vaktsiini efektiivsus lapseeas ja kesknärvisüsteemi tuberkuloosi vältimisel on korduvalt kinnitust leidnud ning ulatub 86%-ni. Tekkinud immuunsus kestab umbes 15 aastat. BCG vaktsiini osa täiskasvanute kopsutuberkuloosi vältimisel on ebaselge – erinevate uuringute andmetel kõigub efektiivsus 0-80% vahel. WHO soovitab kasutada BCG vaktsiini vaid vastsündinute või imikute vaktsineerimiseks; revaktsineerimiste kasutamine kooli astumisel või noorukieas ei ole siiani oma efektiivsust tõestanud.

Eestis vaktsineeritakse imikuid BCG vaktsiiniga esimestel elupäevadel. Üle 3 kuu vanustele lastele on vajalik enne BCG-vaktsiini manustamist teha tuberkuliintest, sel juhul immuniseeritakse BCG-vaktsiiniga vaid negatiivse tuberkuliintestiga lapsi. Noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimist BCG-ga ei soovitata.

Allikad:

Tuberkuloos https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-a-u/tuberkuloos
Terviseinfo. Tuberkuloos. https://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tuberkuloos
Kopsu- ja kopsuväline tuberkuloos – patsiendijuhend www.ravijuhend.ee/patsiendivarav/juhendid/206/kopsu-ja-kopsuvaline-tuberkuloos

„Investeerime inimeste tervisesse.“

Prof Peep Talving

Haiglaravi

Eriarstiabi

Videod

Ennetus

Patsiendi andmed

VÕRGUSTUNUD HAIGLAD

Tunnustused:

„Tunnustatud ja uuendusmeelne meditsiinikeskus, teerajaja Eesti tervishoius."

„Õpetame, arendame võimalusi õppimiseks ja teadustööks ning teeme koostööd uute lahenduste leidmiseks."

Asume:

KONTAKTIDE OTSING:

Mis haigus on tuberkuloos?

Ennetamine: