Mis haigus on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK?

16. novembril pööratakse kogu maailmas tähelepanu kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK) põdevatele inimestele. Regionaalhaigla pulmonoloog dr Marily Jaagor räägib lühiintervjuus mis haigusega on tegemist, millised on haiguse sümptomid ning

kuidas neid leevendatakse.
 
Mis on KOK?
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on krooniline süvenev haigusseisund, mis põhineb õhuvoolu piiratusel (ehk obstruktsioonil) hingamisteedes, mis ei ole taaspööratav. Õhuvoolu piiratus on progresseeruv ning on seotud kopsude haigusliku põletikulise vastusega kahjulikele osakestele ja gaasidele. Esikohal haiguse põhjusena on suitsetamine. Ohuteguriks on ka passiivne suitsetamine ehk kui inimene ise ei suitseta, vaid hingab sisse teiste tubakasuitsu. Samuti võib põhjuseks olla elukutse või keskkonnaga seotud gaaside või tolmude sissehingamine. 
 
Millised on haiguse sümptomid?
Haiguspilt võib olla varieeruv, inimene võib tunda õhupuudust, samuti võivad esineda krooniline köha rögaeritusega, aeg-ajalt kiuned kopsudes, kaasnevad sagedased hingamisteede infektsoonid. 
Haiguse progesseerumisel kujuneb välja krooniline hingamispuudulikkus, mis mõjutab kogu organismi. 

KOKi puhul on tegemist kroonilise haigusega, mida ei ole võimalik välja ravida, kuid raviga saame haiguse sümptomeid kontrolli all hoida, vähendada ägenemisi ning seeläbi parandada patsiendi elukvaliteeti. Oluline on KOKi põhjustava teguri kõrvaldamine. Näiteks soovitame kindlasti suitsetamise lõpetamist. Regionaalhaiglas pakume suitsetamisest loobumise nõustamist, kuhu on etteregistreerimisel võimalik ilma saatekirjata pöörduda. 

Ravi nurgakiviks on inhaleeritav ravi selle erinevates variantides (pikatoimelised ravimid, lühitoimelised ehk hooravimid, nebuliseeritavad ravimid). Koostöös patsiendiga leiame talle sobivaima ravimi ja inhalaatori vastavalt tema haiguse raskusele
Kroonilise hingamispuudulikkuse näidustustel on kasutusel kodune pikaajaline hapnikravi ning kodune ventilaatorravi. Lisaks pakume pulmonaalset taasturavi võimalusi, mis on olulised, et sälitada patsientide liikumine ja lihasjõudlus. Vajadusel kaasame KOKi ravisse ka toitumisõe. KOKi haigetel on soovitatav vaktsineerimine hooajalise gripi ja pneumokokknakkuse vastu. 
 
Kui palju on Regionaalhaiglas on meedikuid, kes selle teemaga igapäevaselt tegelevad? Kas on toimunud edasiarenguid ravis, suudame patsiente paremini aidata?
Regionaalhaiglas töötab 18 kopsuarsti, lisaks üle 20 õe ja 2 kopsuhaigustega tegelevat füsioterapeuti. Tänu erinevatele inhaleeritavatele KOKi ravimitele,  hapnik- ja ventilaatorravile, saame aidata ka raskematel KOKi patsientidel elukvaliteeti ja toimetulekut parandada. 
 
Kui levinud on KOK Eestis ja maailmas? 
Maailmas on hinnanguliselt umbes 210 miljonit KOK-i patsienti. Eesti osales rahvusvahelises epidemioloogilises uuringus „Burden of Obstructive Lung Disease“ (BOLD), mille andmetel oli  Eestis püsiobstruktsiooni levimus 8% meeste ja 5% naiste hulgas. Selle andmetel võiks Eestis olla hinnanguliselt 25 000 KOKi patsienti. Eesti Haigekassa ametliku statistika järgi oli 2017. aastal KOK-i diagnoosiga patsientide arv umbes 13 000. Ülemaailmseks probleemiks on haiguse aladiagnoosimine, mille põhjusteks on haiguse hiiliv kulg ja ühiskonna vähene teadlikkus, mistõttu ei pöördu haiged oma probleemidega õigeaegselt arsti juurde.

KOK avaldub enamikul juhtudel pärast kuuekümnendat eluaastat ja sageli on avaldumise hetkeks haigus juba kaugele arenenud. KOK on surmapõhjusena kolmandal kohal pärast südameisheemiatõbe ja insulti.
 
Kuidas seda haigust vältida?
Oluline on peatada KOKi põhjustav tegur, et vältida haiguse süvenemist ja ägenemisi. Kui selleks on suitsetamine, tuleks kindlasti loobuda. Suitsetamine on väga oluline riskitegur.
 
Mida sooviksite KOK päeva puhul rõhutada?
KOK patsientidel on oluline püsida liikuvana ning regulaarselt ravimeid kasutada. Samuti KOKi põhjustavate teguritega kokkupuute lõpetamine. 
Julgustan perearste suitsetavaid hingamisteede sümptomitega (köha, õhupuudus) patsiente saata võimalusel kopsufunktsiooni määrama ning haiguse kahtlusel patsiendi kopsuarsti vastuvõtule suunata.