Millest on tingitud kiirabi ootejärjekorrad?

Dr Vassili Novak: Aegkriitilise haigusega patsient saab abi viivitamatult, sõltumata kiirabi ootejärjekordadest. Kiirabi ootejärjekorde probleem aga vajab laiapõhjalist lahendust, mis puudutab patsientide tervikteekondi tervishoius.

Viimasel ajal on aktiivselt fookusse tõusnud teema kiirabi ootejärjekordadest haiglate erakorralise meditsiini osakondade juures Tallinnas. Olen päri, et kiirabi vaatenurgast on nende valmisoleku taseme langus põhjustatud sellest, et haiglad ei suuda vabastada kiirabibrigaade uueks väljakutseks. See on täiesti põhjendatud mure, et nende vastutusel olevas regioonis võib seetõttu tekkida olukord, kus meditsiiniline abi ei jõua kohale piisavalt kiiresti. On täiesti mõistetav, et ei ole võimalik igal hetkel piisava kiirusega tagada igas Eestimaa nurgas kiirabi. Ikka on juhtunud olukordi, kus regiooni kiirabibrigaadid on hõivatud või on lihtsalt sattunud mitu rasket väljakutset samale ajale samas piirkonnas. Selliste olukordade jaoks on reegel, mille kohaselt 112 dispetṧeril on õigus katkestada madalama prioriteediga kutse ja suunata abi raskema probleemiga patsiendile, samuti suunata kiirabi kutsele naaberpiirkonnast või esmaabi andmiseks lausa rakendada teise operatiivteenistuse ressursse, näiteks tuletõrje või politseiauto. Sellised meetmed on siiani andnud rahuldava tulemuse.

COVID muutis olukorra keerulisemaks

Samas juba alates COVIDi-eelsest ajast on olukord kiirabi vabade ressursside hõivatusega muutunud halvemaks. Järjest rohkem on päevi, kus kiirabi on sunnitud ootama pikemalt, enne kui patsient on haiglale üle antud. Veidi üllatab, et see juba mitme aasta pikkune probleem on alles praegu aktuaalseks muutunud. 

Terviseamet ja Tallinna Kiirabi on püüdnud mitmete meetmetega seda probleemi leevendada. Näiteks osaleb Tallinna Kiirabi välijuht aktiivselt hospitaliseerimise piirkondade optimeerimisel ja vajadusel patsiendivoogude ümbersuunamises. Terviseameti loal saab aktiveerida varubrigaade, et säilitada piisav vaba kiirabiressurss regioonis. Tundub siiski, et tänaseks ka need meetmed pole piisavad. Endiselt esineb mitu korda nädalas päevi või õhtuid, kus oluline osa kiirabibrigaadidest seisab Tallinna haiglate EMOde ees ootel. Olen täiesti nõus, et taluvuse piir on saavutatud. Edasised lahendused peavad olema laiapõhjalised. Olen kindel, et eraldivõetult ainult ühe haigla töö ümberkorraldamine ei anna mingit efekti. Ka pole eraldivõetult vaid ühe haigla töö ümberkorraldamine tehtav, kuna puuduva tööjõuressursi probleem on üliäge. Ka teoreetiliselt kohtade arvu suurendamine ühes EMOs või ka terves haiglas pole võimalik, kuna selleks puuduvad nii rahalised kui tööjõuressursid. Samuti on võimatu töö intensiivistamine EMOs – vähemalt Regionaalhaiglas EMO personal on juba tugevalt ülekoormatud, eriti see osa, kes tegelevad kiirabiga saabunud raskete patsientidega.

Lahendus sõltub eri faktoritest

Vähemalt neljal korral on 2022.a Terviseameti algatusel kogunenud Tallinna haiglate tippjuhid, Haigekassa, sotsiaalministeeriumi ja kiirabi esindajad ning põhjalikult seda teemat arutanud. Kahjuks peab tunnistama, et aruteludel ei leitudki lihtsaid ja kiireid lahendusi kiirabi ootejärjekorra probleemile. Põhjuseks - see fenomen on tingitud nii juhusest kui ka väga paljudest tervishoiuteenuse osutamise aspektidest laiemas mõttes. Teisisõnu, ei saa kiirabi patsienditeekonda juhtida eraldi tervishoiusüsteemi tervikteekondadest. See on seotud nii perearstiabi korraldusega, palliatiivravi ja hooldusravi korraldusega, aktiivravi mahtude planeerimisega ja mitmete muude asjaoludega. Loodan väga, et tervishoiukorraldajad suudavad leida lahenduse suuna. Selleks on ilmtingimata vaja täpsemat analüüsi, mis ja kui palju mõjutab erakorralise haige teekonda. 

Seniks teeme tugevalt tööd. Omalt poolt kinnitan, et aegkriitilise haigusega patsient saab abi viivitamatult, sõltumata kiirabi ootejärjekordadest.