Lümfotsüütide alaklassid veres (voolutsütomeetria)

Lümfotsüütide alaklassid veres (voolutsütomeetria)

B-Lymph subclasses panel Fc

Põhja-Eesti regionaalhaigla Laboratoorium, kliinilise immunoloogia osakond

Telefon: 617 1141

 

Üldiseloomustus

Lümfotsüüdid on immuunsüsteemi rakud, mis jaotuvad pinnamarkerite ekspressiooni ja bioloogilise funktsiooni  järgi  kolme põhilisse alampopulatsiooni: T-lümfotsüüdid (CD3+), B-lümfotsüüdid (CD19+) ja loomulikud tappurrakud ehk NK-rakud (CD3-, CD16+, CD56+). T-lümfotsüüdid jagatakse omakorda T-helperiteks (CD3+, CD4+) ja tsütotoksilisteks T-rakkudeks (CD3+, CD8+). T-helperid toodavad erinevaid lümfokiine ja kasvufaktoreid, mis aitavad käivitada antikehade sünteesi B-rakkudel ja võimendavad tsütotoksiliste T-rakkude toimet. Tsütotoksilised T-rakud hävitavad viiruslikult nakatunud rakke ning osalevad kasvajarakkude lüüsimisel. Aktiveeritud B-lümfotsüüdid diferentseeruvad plasmarakkudeks, mis sünteesivad antigeen-spetsiifilisi antikehi. NK-rakud osalevad rakulises immuunvastuses elimineerides viirusega nakatunud või maliigseid rakke. Uuringuga määratakse lümfotsüütide absoluutarv, protsent lümfotsüütide üldarvust ning helper-T-rakkude ja tsütotoksiliste T-rakkude suhe.

 

Näidustused

  • CD4+ T-helperite hulga jälgimine HIV nakatunud patsientidel.
  • Immuunsuse jälgimine pärast immuunsupressiivset ravi autoimmuunhaiguste (reumatoidartriit, sclerosis multiplex, luupus jt) ja muude immunoloogiliste seisundite korral, kus sellist ravi kasutatakse.
  • Primaarse immuunpuudulikkuse sh raske kombineeritud immuunpuudulikkuse (SCID-sündroom) diagnostiline hindamine ja jälgimine.
  • Hematopoeetiliste rakkude siirdamisjärgse immuunsuse taastamise hindamine.

Referentsvahemik  (täiskasvanutel)

 

 

%

x106 rakku/µl

CD3+

(T-rakud)

55-83

700 -2100

CD3+4+

(T-helperid)

28-57

300 -1400

CD3+8+

(T-tsütotoksilised)

10-39

200 -  900

CD19+

(B-rakud)

6-19

 100 - 500

CD3-, CD16+ ja/või CD56+

(NK-rakud)

7-31

   90 - 600

CD3+4+/CD3+8+

suhe

 

  1,0 - 3,6

Lümfotsüütide alaklasside  referentsvahemikud lastel vt. lisa 1

 

Kliiniline tõlgendus

Muutusi T-, B-, ja NK rakkude arvus ja suhtarvus lümfotsüütidest on kirjeldatud erinevate haiguste korral. HIV nakatunud patsientidel väheneb CD4+ T-rakkude hulk ja muutub CD4+/CD8+ suhe sõltuvalt haiguse staadiumist ja vastusest ravile. CD8+ T-rakkude hulk suureneb GvHD ja transplantaadi äratõukereaktsiooni korral ning väheneb süsteemse erütematoosse luupuse (SLE) patsientidel.

Uuringu tulemusi hinnatakse koos kliinilise leiu ja teiste immuunsüsteemi seisundit iseloomustavate näitajatega.

 

Kasutamise piirangud

Kuigi lümfotsüütide alaklasside testi saab kasutada B-rakkude vastast ravi (Rituksimab jt) saavate patsientide jälgimiseks, oleks sellel juhul siiski sobivam kasutada CD19+/CD20+ B-rakkude määramise testi (sisaldab CD45, CD19 ja CD20 markereid).

Test ei ole sobilik tundmatu etioloogiaga lümfotsütoosi hindamiseks ega pahaloomuliste lümfoproliferatiivsete haiguste diagnoosimiseks, kuna määrab B-, T- ja NK- rakkude populatsioone üldiselt. Lümfoproliferatiivse haiguse kahtluse korral tuleks valida Küpserakuliste lümfoproliferatiivsete haiguste uuring.

Proovi- /uuringumaterjal

Veeniveri / veeniveri

Monitooringuks veri võtta umbes samal kellaajal (ööpäevane variatsioon)

Proovianum

EDTA (K2/K3E) katsuti, lilla kork

Uuringumaterjali säilivusaeg, -temperatuur jt transpordi tingimused

Toatemperatuuril 24 tundi

Segavad tegurid

hemolüüs

Teostamise aeg

E-N 8.00 – 16.00; R 8.00-15.00

Mõõtemeetod

läbivoolutsütomeetria

HK kood

66718

Kasutatud kirjandus

  1. Infoleht: BD Multitest™ 6-color TBNK lk 1-37, (BD catalog No. 337166) - bdbiosciences.com
  2. Comans-Bitter WM, de Groot R, van den Beemd R, Neijens HJ, Hop Wlm CJ, Groeneveld K, Hooikaas H, van Dongen JJM. Immunophenotyping of blood lymphocytes in childhood. The Journal of Pediatrics, 1997, vol.130, 3, pp 388-393
  3. Quantitive Lymphocyte Subsets. T, B, and Natural Killer (NK).  https://www.mayomedicallaboratories.com/test-catalog/Clinical+and+Interpretive/9336

 

Koostas Kersti Klaamas, kliinilise immunoloogia laborispetsialist

18.02.2020, muudetud 10.09.2020 Kati Mädo

Laboriuuringute valdkond