Karen Pence külastas Regionaalhaiglat

Ameerika Ühendriikide asepresidendi Mike Pence´i abikaasa pr Karen Pence külastas täna Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikut.  Pr Pence kohtus kunstiterapeutidega ja vaatles kunstiteraapiaseansi läbiviimist.

Ühisel ümarlaual tutvustasid Eesti kunstiterapeutide tööd Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja dr Kaire Aadamsoo, Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate õppesuuna juht professor Eha Rüütel, psühhiaatriakliiniku kunstiterapeut Katrin Heinloo, Eesti Loovteraapiate Ühingu esinaine Katrin Tibar, Tallinna Ülikooli Psühholoogia ja käitumisteaduste suuna juht professor Aleksander Pulver, Nõmme Tervisekliiniku, Adeli, Tallinna Laste Vaimse Tervise Keskuse kunstiterapeudid jt.

Pr Karen Pence erilist tähelepanu on pälvinud kunstiteraapia roll vaimse tervise edendamisel. Ameerika Ühendriikide teine leedi on kunstiteraapiate eriala esile tõstnud nii Ameerikas kui ka mujal maailmas erinevate visiitide käigus ja on töötanud kunstniku ning õpetajana. „Tahan kunstiteraapia kohta rõhutada, et see pole kunst ja käsitöö, see pole terapeutiline kunst, mis annab lihtsalt hea tunde. Kunstiteraapia on kolmnurk, kus on klient, on kunst ja on terapeut. Pole kunstiteraapiat ilma terapeudita.“  Pr Pence tunnustas kunstiterapeutide olulist tööd patsientide raviprotsessis nii visuaalsete kunstide, muusika kui ka  liikumiskunsti teraapiat rakendades. Pr Pence soovib oma tegevusega tõsta esile kunstiteraapiat kui valdkonda ning tõsta inimeste teadlikkust selle meetodi kättesaadavusest.

„Regionaalhaiglas on toimunud selle aasta 7 kuuga ligi 500 individuaalset kunstiteraapia ja ligi 3000 grupi kunstiteraapia sessiooni,“ ütles dr Kaire Aadamsoo. Eesti Haigekassa kahjuks seni kunstiteraapiat ei rahasta. „Vajadus kunstiteraapia järele on suur,“ sõnas dr Aadamsoo ja lisas „Sageli on meie patsiendil raske sõnades väljendada endaga toimuvat ja kunstiteraapia on oluline tööriist, mis kindlasti vajaks Haigekassa rahastust.“

Kohtumisel jagasid kunstiterapeudid oma kogemusi erinevate sihtrühmadega töötamisel, muuhulgas psühhoosiga täiskasvanud patsientidega, traumakogemusega lastega, suitsidaalse käitumisega inimestega, kroonilise valu ja fibromüalgia patsientidega, dementsete patsientidega jne.

„Kunstiterapeudid tegelevad Eestis peamiselt psühhoteraapilise raviga ja rehabilitatsiooniga, mitmed töötavad ka haridusasutustes. Eriala saab õppida Tallinna Ülikoolis," rääkis ümarlaua juht Eha Rüütel.

"Kümne aasta jooksul on koolitatud ligi 70 terapeuti, kes on hinnatud spetsialistid haiglates, rehabilitatsioonikeskustes, erapraksises, jt. asutustes," rääkis Eesti Loovteraapiate Ühingu esinaine Katrin Tibar. "Kunstiteraapiast on kasu erinevate traumade, depressiooni, ärevuse, autismi ja käitumishäirete ravis, samuti kasutatakse kunstiteraapiat ajukahjustustest taastumiseks, dementsuse ravis jms. Mõnel puhul ongi kunst patsiendi jaoks ainuke võimalik kommunikatsiooni viis."

Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik on peamiseks praktikakohaks Tallinna Ülikooli Kunstiteraapiate magistriõppes, mis on ainulaadne Eestis. Viimased kümme aastat on ülikool olnud kunstiteraapiate õppe ja uurimistöö keskuseks. Eestis antakse välja loovterapeudi kutsestandardit visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia ning tantsu-ja liikumisteraapia suunal.