Insult nõuab kiiret tegutsemist!

2014.  aasta suvel möödus 10 aastat esimesest intravenoossest trombolüüsist Regionaalhaiglas. Intravenoosne trombolüüs on käesoleval ajal kõige efektiivsem tõestatud ravimeetod ajuinfarkti korral.

Seetõttu, et nimetatud verstapost on Regionaalhaigla neuroloogidele väga oluline, otsustasime tähtpäeva tähistada väikese seminariga, et vaadata tagasi käidud teele trombolüüsravi rakendamisel, hinnata praegust seisu  ja kavandada plaane edasiseks arenguks.

Iga minut on arvel

Ajuinfarkti haigestumus on kõrge - see on üks peamistest surmapõhjustest ning eluaegse raske puude põhjustaja number üks. Intravenoosne trombolüüs on käesoleval ajal kõige efektiivsem tõestatud ravimeetod ajuinfarkti korral. Kahjuks on seda ravi võimalik rakendada vaid suhteliselt väiksele osale ajuinfarktiga haigetest ja peamiseks põhjuseks on piiratud aeg, mille jooksul nimetatud protseduur on võimalik. Alates esimeste sümptomite tekkest on see 4,5 tundi. Seejuures paranevad patsiendid seda paremini, mida varem on protseduur teostatud: haige, kellel on teostatud trombolüüs 1 tund peale sümptomite teket, paraneb paremini kui haige, kes on saanud ravi 3 või 4 tundi peale haigestumist. Seega on iga minut arvel.  Kahjuks jõuavad paljud patsiendid  haiglasse tunduvalt hiljem või ei ole nende haigestumise aeg teada (haigestumine magamise ajal või ilma pealtnägijateta haigestunud isik, kes on kaotanud kõnevõime). Et võimalikult suurem osa haigeid saaks efektiivset ravi, on vajalik lühendada ravieelset viivitust kõigis etappides: kiirabi kutsumine, aeg kiirabi kutsest haiglasse jõudmiseni ning haiglas enne protseduuri kuluv aeg.

Koostöö kiirabiga paraneb

On väga oluline, et häirekeskus reageeriks kutsele, mille põhjuseks võib olla insult, viivitamatult ning maksimaalse prioriteediga. Kiirabi peaks kulutama haige juures aega minimaalselt ja patsiendi kiiresti lähimasse trombolüüsravi tegevasse haiglasse toimetama. Tuleks vältida transportimist haiglatesse, kus käsitletavat protseduuri ei tehta! Koostöö Tallinna ja Regionaalhaigla kiirabiga on pidevalt paranenud ja loodame, et seda õnnestub saavutada ka teiste kiirabi teenust osutavate asutustega.
Tähtis etapp haige käsitluses on haiglas kuni protseduuri alguseni kuluv aeg. On üldiselt kehtiv rahvusvaheline standard, et see aeg ei tohiks olla üle 60 minuti, kuid kindlasti on ka see liiga pikk. Eestis on trombolüüsravi teostavad haiglad suutnud seda vähendada keskmiselt 42 minutile. Regionaalhaiglas oleme alates 2013.a. novembrist rakendanud uut haige käsitluse logistikat, mis toetub kiirabi poolsele eelteavitusele ning trombolüüsi meeskonnale, kuhu kuuluvad lisaks neuroloogile ka EMO arst, õed ja hooldajad ning kompuutertomograafia teenistus ja labor. Vastavalt kiirabi eelteavitusele aktiveeritakse haiglas trombolüüsi meeskond ning tehakse analüüside ja uuringute eeltellimus  ära juba enne patsiendi  haiglasse jõudmist. Loodame uue taktikaga lühendada keskmist trombolüüsi alustamiseni kuluvat aega 30 minutile.

Teadlikkus peab suurenema

Kahjuks tingivad kõige suurema trombolüüsravi eelse viivituse abivajajad ise. Selle põhjuseks on eelkõige teadmatus insuldi sümptomitest, aga ka ravivõimalusest ning  vajadusest kiirelt reageerida. Insuldi sümptomeid ei ole raske ära tunda: äkki tekkinud käe või/ja jala nõrkus, tuimus, samuti ootamatult kujunenud kõnehäire. Kohe, kui sellised sümptomid  tekivad, peaks kutsuma kiirabi. Kuna haige ise ei ole sageli võimeline kiirabi poole pöörduma, peaksid kõik inimesed olema nendest sümptomitest teadlikud ja kutsuma haigestunule koheselt kiirabi. Nagu mainitud, hakkab aeg jooksma hetkest, kui sümptomid tekivad. Mingil juhul ei tohiks jääda ootama võimalikku paranemist või hakata otsima abi lähedastelt või tuttavatelt (näiteks helistada lastele). Ka ei ole soovitav oma transpordiga haiglasse pöörduda.
Kokkuvõtteks on põhjust loota, et ühiste pingutustega suudame tulevikus aina rohkem selle raske haigusega patsiente edukalt ravida.

dr Andrus Kreis
neuroloogiakeskuse juhataja

Foto: neuroloogiakeskuse töötajad