Immuunglobuliin M plasmas (P-IgM)
Põhja-Eesti regionaalhaigla laboratooriumi automaatliini labor
Telefonid 617 1027
Üldiseloomustus
IgM moodustab kuni 10% plasma immuunglobuliinidest täiskasvanutel ning on peamine immuunoglobuliin vastsündinutel. Ta sünteesitakse B-lümfotsüütide poolt primaarse immuunvastuse raames. IgM ei läbi platsentat ja tema kontsentratsiooni suurenemine vastsündinul tähendab in utero infektsiooni. IgM süntees areneb aeglaselt, seetõttu on lastel kontsentratsioon oluliselt madalam kui täiskasvanutel.
Näidustused
- Waldenströmi makroglobulineemia diagnoosimine ning raviseire
- Immuundefitsiidi ning infektsioossete protsesside diagnoosimine ja raviseire.
Referentsvahemik (3,4)
|
<15 p |
<0,3 g/L |
|
15 p- 13 näd |
0,1 – 0,7 g/L |
|
13 näd – 1 a |
0,1 – 0,8 g/L |
|
1-19 a |
N: 0,4 – 1,8 g/L |
|
M: 0,4 – 1,4 g/L |
|
|
>19a |
0,4 - 2,3 g/L |
Kliiniline tõlgendus
Kõrgenenud kontsentratsioon viitab
- Ägedale infektsioonile, reumatoidartriidile, mononukleoosile ning biliaarsele tsirroosile
- Waldenströmi makroglobulinemiale (sel juhul tuleb lisaks määrata S-Prot-Fr ja S-Immfix), lümfoomile ja lümfotsüütaarsele leukeemiale
Vähenenud kontsentratsioon viitab
- Immuundefitsiitsele seisundile või immuunsupressioonile
- Suurenenud kaotusele neerude (nefrootiline sündroom), seedetrakti (enteropaatiad) või naha põletuspindade kaudu
|
Proovi-/uuringumaterjal |
Veeniveri/plasma |
|
Proovianum |
Geeliga LH katsuti |
|
Uuringu materjali säilivusaeg, -temperatuur jm transpordi tingimused |
15...25 ⁰C 2 kuud 2...8 ⁰C 4 kuud -15...-25°C 6 kuud |
|
Teostamise sagedus |
24/7 |
|
Mõõtemeetod |
Immuunturbidimeetria |
|
HK kood |
66123 |
Kasutatud kirjandus
1. Burtis CA, Ashwood ER, Bruns, DE. Tietz Textbook of Clinical Chemistry and Molecular Diagnostics. 5th ed. US: Elsevier Inc; 2012.
2. Mosby. Diagnostic and Laboratory Test Reference. 10 th ed. China: Elsevier Inc; 2011.
3. Reaktiivi infoleht, IGM2, Cobas systems application, 2017-06, V 12.0.
4. CALIPER Pediatric Reference Database, cobas 6000;397-399. https://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.1080/10408363.2017.1379945?needAccess=true
Koostanud: Galina Zemtsovskaja, Kliinilise keemia ja hematoloogia osakonna vanemarst
Muudetud 29.04.2021