Haigla meditsiinilabor - "Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!"

5. novembril tähistatakse esmakordselt üle-Euroopalist meditsiinilaborite päeva. Meditsiinilaborid on tervishoius tagaplaanil töötavad osakonnad, kuid nende tulemused mõjutavad enamikke raviotsuseid.

Meditsiinilabor töötab patsientide bioloogiliste materjalidega ja selle eesmärgiks on kaasa aidata erinevate haiguste diagnoosimisele ja ravi jälgimisele. Kuna meditsiinilaborite tulemused mõjutavad konkreetsete patsientide käsitlust, siis kehtivad meditsiinilaborile oluliselt rangemad tegevusnõuded võrreldes teaduslaboritega. Kõik me oleme ju patsientidena huvitatud, et meie tervisega ei eksperimenteeritaks ja meile tehtud uuringud oleksid tõenduspõhised.

Mille poolest meditsiinilabor eriline on?

Meedias vilksatavaid pilte laborist on erinevaid. Viimastel epideemia-aastatel oli kõige rohkem näha tõsiseid kaitseriietuses inimesi klaasist kappide juures. Samuti mõjukaid pilte mööda transportlinti liikuvatest katsutitest ja neid tõstvatest robotkäppadest, mürisevatest masinatest, millest jääb mulje nagu teeksid need oma tööd iseseisvalt ilma inimese sekkumiseta.

Tegelikult iseloomustab meditsiinilaboris toimuvat kõige paremini vanasõna „üheksa korda mõõda ja üks kord lõika“. Enne kui inimese organismi seisundit iseloomustava näitaja arstile välja võib anda, peab kalibreerima ja kontrollima oma mõõtemeetodeid, võrdlema nende tulemusi teiste laborite omadega ja tegema pidevalt muudatusi. Ka automaatanalüsaatoritel ei toimu midagi iseenesest ja ükski seade ei tegutse omapäi. Nendel toimuvaid keemilisi ja bioloogilisi protsesse juhib ja kontrollib labori töötaja. Mida keerukamaid uuringuid teostatakse, seda täpsem peab olema teadmine ja kontroll toimuva üle.

Mida meditsiinilabor suudab ja mida mitte?

Laboriuuringud suudavad anda palju lisainformatsiooni erinevate haiguste ja seisundite kohta. Samas tuleb meeles pidada, et laboratoorne diagnostika on ainult üks paljudest diagnoosimismeetoditest ja tõese diagnoosini jõutakse neid meetodeid kombineerides. Tänapäeval on suuremate laborite valikus sadu erinevaid laborianalüüse. Tõese info inimese seisundi kohta saame ainult siis, kui talle on valitud õiged uuringud, mis aitavad tema kaebuste põhjuste osas selgusele jõuda.

Viimasel ajal on inimeste terviseteadlikkus suurenenud ja see on väga positiivne. Kuid ohtlik on mõte, et ainult laboriuuringute alusel saab otsustada, kas inimene on terve. Tuleb meeles pidada, et meil ei ole laboriuuringut, mis mõõdaks tervist. Seega ei tohi tervisekontroll piirduda ainult üksikute laborianalüüsidega. Kaebuste olemasolul tuleb neist kindlasti rääkida arstile ka juhul, kui laboriuuringute tulemustes kõrvalekalded puuduvad.