Fookuses on erakorraline arstiabi

Reedel, 4. aprillil 2014 algusega kell 11.00 toimub Swissộtel (Tornimäe 3) konverentsikeskuses erakorralise meditsiini kevadkonverents. Arvult kaheksanda konverentsi fookuses on vanemaealiste patsientidega seonduvad probleemid, raske hulgitraumaga patsiendi käsitlus ning mujal maailmas laialt levinud jälgimisosakondade temaatika.

Erakorralise meditsiini kevadkonverentsi ühe eestvedaja, Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Kristiina Põllu sõnul on eelneva ja selle aasta jooksul huviorbiidis olnud nii erakorralise meditsiini osakondade (EMO) kui ka kiirabi töökorraldus ja ülekoormatus. Dr Põld sedastab: „Arutelu all on olnud EMOde töökorraldus ja ülekoormatus, patsientide ooteaegade pikkus, küsimus miks nt viirusinfektsiooniga patsient pöördub EMOsse aga mitte perearsti poole jms. Vastakaid arvamusi on tekitanud ka Terviseameti korraldatud kiirabikonkurss, mille tulemusel kiirabibrigaadide arv küll suurenes aga vähenes nn arstlike kiirabibrigaadide arv. Tõstatus teema, kas õebrigaadid on piisavalt pädevad ning me pidime mitmeid kordi ajakirjanduses tõestama, et ei ole põhjust arvata, et õebrigaadide pakutav kiirabiteenus oleks halvema kvaliteediga kui arstibrigaadi oma.“ Dr Põld võtab teema kokku: „Elu on näidanud, et põhjust kokku tulla ja teemad läbi arutada on meedikutel küllaga. Käesoleva aasta erakorralise meditsiini kevadkonverentsil tulevad käsitluse alla mitmed nii patsientide käsitlust kui ka meditsiinikorraldust puudutavad intrigeerivad teemad. Ootame huviga prof Peep Talvingu ettekannet, kes räägib USA kogemustele tuginevalt kõrge profiiliga traumakeskuste olulisusest ning Soome kolleegi dr Harri Hyppölä ettekannet EMO jälgimisosakondade mõjust patsientide voolule haiglas.“

Selle aastase konverentsi esimeses sessioonis on ennekõike fookuses vanemaealiste patsientidega seonduvad probleemid. Elanikkonna vananemine ning nende osakaalu suurenemine patsientide koguarvus toob endaga kaasa mitmeid probleeme, sealhulgas nõuab sellise patsiendi käsitlus rohkem nii meditsiinilist kui ka ajalist ressurssi. Arutluse alla tulevad ka koduõendus ning selle võimaluste laiema rakendamise temaatika. Samuti käsitletakse väärika elulõpu teemat. Dr Mari-Liis Ilmoja ettekanne on väga kurval ja raskel sureva lapse teemal.

Konverentsi teises sessioonis keskendutakse erakorralise meditsiini ühe kõige enam kõnet pakkuva patsientuuri ehk raske hulgitraumaga patsiendi käsitlusele. Oma kogemusi jagab tunnustatud traumakirurg prof Peep Talving, kes on möödunud aasta detsembrist tööl ülemarst-nõunikuna erakorralise kirurgia alal Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Veel räägitakse punase trauma käsitlusest EMOdes ning simulatsioonikeskuste minevikust, olevikust ja tulevikust.

Kolmandas sessioonis peatutakse mujal maailmas juba laialdaselt levinud EMOde jälgimisosakondade temaatikal ning arutleme taoliste osakondade avamise võimalikkuse üle Eestis. Sõna saavad Kuopio Ülikooli Haigla erakorralise meditsiini osakonna ülemarst dr Harri Hyppölä ning Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku direktor dr Ago Kõrgvee ning erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Kuido Nõmm.

Kevadkonverentsi juhivad dr Raul Adlas, dr Andrus Remmelgas, dr Peep Talving, dr Kuido Nõmm, dr Ago Kõrgvee ja dr Valdo Toome.

Erakorralise meditsiini kevadkonverents on suurim erakorralist meditsiini käsitlev üritus Eestis. Konverentsi korraldaja on Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Tänavusele konverentsile on registreerunud 450 osalejat.