Esimesest edukast südamesiirdamisest 51 aastat

51.aastat tagasi 1967.a tehti Kaplinnas Christiaan Barnardi juhtimisel esimene edukas südamesiirdamisoperatsioon. Regionaalhaigla kardiokirurg dr Günter Taal on koostöös Soome kolleegidega südamesiirdamisi teinud juba alates 2010 aastast. Viimati siirdas dr Taal 2018.a jaanuaris Helsingi Ülikooli Keskhaiglas uue südame 53-aastasele eestlannale.

Hea koostöö Helsingi Ülikooli Keskhaiglaga ning Eesti Haigekassa rahastus on südamesiirdamise ka Eesti patsientidele kättesaadavaks teinud. Suur roll kogu süsteemi ülesehitamisel on olnud dr Günter Taalil, kes on Soome kolleegidega koostööd teinud ja südamesiirdamisi läbi viinud juba 2010. aastast. Eestiga sarnast koostöösüsteemi kasutab südamesiirdamisel näiteks Island, nende patsiendid viiakse siirdamisprotseduurile Rootsi.

Valmisolek südame siirdamiseks peab olema nii arstidel kui ka patsiendil ööpäevaringselt. Tegutseda tuleb ülikiiresti ning väga oluline on kogenud meeskond. Just selles on Regionaalhaigla ja Helsingi Ülikooli Keskhaigla koostöö väärtus. Helsingis tehakse aastas üle 30 südamesiirdamise ja valmidus on pidev.

„Põhjamaade elundisiirdamiskeskusi liitva Scandiatransplant liikmena on meie võimalused patsiente aidata oluliselt laienenud, just seetõttu on eestlased saanud kiiresti siirdamisoperatsioonile Helsingis ja doonororganite valik on oluliselt suurem,“ märkis dr Taal.

Operatsioonijärgselt jäävad südamesiirdamise läbinud patsiendid Eesti kardioloogide hoolika jälgimise alla, Regionaalhaiglas koordineerib patsientide ravi dr Pentti Põder. „Operatsioonijärgne nõustamine ja jälgimine on paranemisprotsessis väga oluline. Tihe koostöö Helsingi Ülikooli Keskhaiglaga transplantatsiooni kõikides aspektides on jätkuvalt meie tegevuse nurgakiviks, “ ütles dr Põder.

Operatsioonijärgselt tuleb patsienti hoolikalt jälgida, sest infektsioonioht on suur ja esineda võib ka siirdatud organi äratõukereaktsioone. Seetõttu on kogu protsessi õnnestumisel kriitilise tähtsusega meedikute suur kogemus. „Südame siirdamine ei ole lihtsalt ühe inimese seest südame välja lõikamine ja teise sisse õmblemine. Siin on väga oluline vastava väljaõppega kogemusega meeskonna koostöö, alates valikust, millise haige puhul millist ravimeetodit kõige tõhusamalt rakendada ja lõpetades oskusest äratõukereaktsioone diagnoosida. Helsingis on patsientidele tagatud parim ravikvaliteet, “ rõhutab dr Taal.  Helsingi Ülikooli Keskhaiglas võivad Eesti patsiendid ennast turvaliselt tunda, seal on 30 aasta jooksul tehtud üle 500 südamesiirdamise. Dr Taali sõnul saavad ka Eesti arstid Soomes opereerides palju kogemusi juurde.

„Selle nimel, et südamesiirdamist vajavad haiged saaksid Soomes uue südame, on Eestis aastaid ühiselt pingutatud. Helsingi Ülikooli Keskhaiglal on südame siirdamise alal väga suur kogemus. Meie arstid ja õed on olnud viimastel aastatel Helsingis erinevatel koolitustel ja väljaõppel,“ ütles dr Taal.

Tänaseks on uue südame saanud kaheksa Eestist pärit patsienti. Regionaalhaiglast on siirdamise ootelehel 2 patsienti, lisaks on 3 patsiendil südame abipump. Lisaks südamesiirdamisele jätkuvad Regionaalhaiglas ka vasaku vatsakese abistamisseadme (LVAD) implantatsioonid.