Erakorralise meditsiini keskusesse pöördujate arv võib pühade ajal suureneda

Põhja-Eesti Regionaalhaigla prognoosib lähenevate pühade ajal ja sellele järgnevatel päevadel erakorralist arstiabi vajajate arvu suurenemist, mis vaatamata lisajõudude kaasamisele, toob paratamatult kaasa ooteaja pikenemise.

Viimaste aastate kogemus ja statistika näitavad, et jaanilaupäevale järgnevatel päevadel suureneb erakorralise meditsiini keskusesse pöördujate arv. Erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Kristiina Põld: „Võrdlesime viimase viie aasta 23., 24., 25. ja 26. juunil erakorralise meditsiini keskusesse pöördujate arvu keskmisega, mis näitas, et pöördujate arv võib tõusta üle 40%.“ Dr Põllu sõnul on viie viimase aasta jooksul kõige rohkem pöördujaid olnud 25. ja 26. juunil, lisades: „Tõenäoliselt pöörduvad inimesed siis linna tagasi ning, kui vahepeal on midagi juhtunud, siis pöördutaksegi arsti poole.“ Kõige enam pöördutakse erakorralise meditsiini keskusesse abi saamiseks traumadega nagu põletused, põrutused, luumurrud ning ka erinevate valudega, nt kõrva-, kõhu- või seljavalu. Samuti on palju pöördumisi erinevate allergiliste reaktsioonide tõttu.

Osakonna juhataja sõnul ollakse valmis selleks, et pöördujate arv võib suureneda pea poole võrra ning 22.-25. juunil on väljas lisajõud: „Kui viimastel aastatel on kiirabi toodud patsientide ja iseseisvalt meie osakonda pöördujate arv suurenenud keskmiselt 10% aastas, ulatudes tänavu keskmiselt 220 inimeseni ööpäevas, siis pühade perioodil oleme valmis, et see arv võib ulatuda üle 300 patsiendi ööpäevas.“

Dr Kristiina Põld rõhutab, et erakorralise meditsiini keskus töötab pühade ajal täie koormusega ning kõik abivajajad saavad abi. „Siin tuleb aga arvestada, et vastavalt kevadest Tallinna haiglate erakorralise meditsiini osakondades kehtivatele triaažikategooriatele, osutatakse kõigepealt abi kriitilises ja raskes seisundis patsientidele ning sellest lähtuvalt on ressursid suunatud ennekõike nende patsientide teenindamisele. See omakorda aga tähendab, et kergemate vigastuste või haigestumistega patsientidel võib ooteaeg pikeneda kuni kuue tunnini,“ ütles dr Põld, selgitades: „Patsientide aegkriitilisust hinnatakse triaažikategooriate abil, mis määratleb patsiendi käsitluse kiiruse erakorralise meditsiini osakonda pöördumisel ehk maksimaalse aja arsti vastuvõtuni, samuti patsiendi paigutuse osakonnas. Patsiendi pöördumisel hindab triaažiõde, vajadusel arstiga konsulteerides, abivajaja objektiivseid elulisi näitajad ning patsiendi kaebusi. Patsiendi seisundist johtuvalt määratakse patsiendi triaažikategooria – „punane“, „oranž“, „kollane“, „roheline“ ja „sinine“. Vastavalt sellele on määratletud, kas patsient vajab kohest arstipoolset käsitlemist või võib see aega võtta kuni 6 tundi. Raskemas seisundis patsiendid suunatakse jälgimissaali ning kergemas seisundis patsiendid, kelle elule ei ole ohtu, suunatakse ootealale.“ Kergemate haigestumiste hulka loetakse nt päikesepõletused, lööbed, putukahammustustest tingitud vaevused, kõrvavalu, erinevad viirusinfektsioonid, seljavalu, jäsemevalu ja turse.

Dr Kristiina Põld kutsub inimesi üles pidutsemisega piiri pidama, kainet mõistust säilitama, hoiduma alkoholi liigtarvitamisest ning purjus peaga tehtud lubamatutest ettevõtmistest – rooli istumisest, tundmatus kohas vettehüppamisest jms. Samuti paneb tohter kõigile inimestele südamele, et kui pühade ajal plaanitakse linnast ära sõita, siis tuleb kindlasti kaasa võtta kõik igapäevaselt kasutatavad ravimid ja ka esmaabivahendid. Inimesed, kes kasutavad igapäevaselt mõnda ravimit, peaksid kontrollima, kas vajalikud ravimikogused on olemas ning vajadusel perearsti juures oma retsepti uuendama. Kergemate tervisehädade korral tasub aga konsulteerida perearsti nõuandetelefonil 1220.

Regionaalhaigla kodulehel avaldame igal esmaspäeval nädala kokkuvõtte erakorralise meditsiini osakonna tööst.