Erakorralise meditsiini keskus

 

Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse kõrgeim prioriteet on kriitilises seisundis patsientide ravimine. Näiteks raske hulgitraumaga kannatanud, erineva põhjusega šokiseisundis patsiendid, taaselustamisjärgses seisundis patsiendid. Samuti patsiendid, kes vajavad hingamisfunktsiooni toetust (kunstlik või abistav kopsude ventilatsioon). Ühtlasi oleme oluline lüli kohest sekkumist vajavate aju- ja südamelihase infarktiga patsientide raviprotsessi alustamisel.

Kõik Põhja-Eestis ning saartel juhtunud õnnetuste tagajärjel raskelt kannatada saanud patsiendid tuuakse Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO). See võib toimuda kas otse või suunatakse patsient meile ravile kohalikust haiglast. Sellisel juhul transpordib patsiendi kohale reanimobiilibrigaad. Saartelt tuuakse haiged Regionaalhaiglasse helikopteriga.

Raske traumaga patsiendi saabumise eel alarmeeritakse traumameeskond, mis koosneb 13 meedikust. Meeskond koguneb EMO intensiivravi saali enne kannatanu kohale jõudmist. Samal ajal alustavad ettevalmistustega kompuutertomograafia kabinet, verepank ja operatsioonituba.

Regionaalhaigla EMO on esimene, kus alustati meditsiinilise triaažiga (triaažikategooria määramisega)*. Tänapäeval toimub aktiivne töö selle süsteemi arendamisega.

Erakorralise meditsiini osakonnale langeb suur vastutus suurõnnetuste ja masshaigestumiste korral. Valmisoleku tugevdamiseks korraldame regulaarselt näidisõppusi nii haigla sees kui ka väljaspool.

Regionaalhaigla EMO on meditsiiniüliõpilaste ja eri erialade residentide seas populaarne praktikabaas.

*Triaažikategooria on patsiendi liigitus arstiabi vajaduse aegkriitilisuse kohta. Triaažikategooria määrab ära patsiendi käsitlemiskiiruse ehk maksimaalse aja arstini, samuti patsiendi paigutuse erakorralise meditsiini osakonnas. Abivajaja aitamisel lähtutakse kliinilisele situatsioonile vastavast triaažikategooriast, mitte saabumise järjekorrast. Triaažikategooria määratakse kõikidele EMO-sse saabunud patsientidele, nii kiirabiga toodutele kui ka ise pöördujatele.

Kiirabikeskus

2013. aasta sügisel loodi kiirabi tugipunktide hulga suurenemise järel kiirabikeskus. Peale kiirabiteenuse on Regionaalhaiglas ka tunnustatud kiirabialane koolituskeskus, mis pakub täiendkoolitusi mitte ainult Regionaalhaigla kiirabikeskuse personalile vaid ka kolleegidele teistest kiirabiasutustest.

Kiirabikeskus katab oma üheksa kiirabitugipunktiga Lääne-Harjumaa, Läänemaa, Hiiumaa ja väikesaared (Vormsi, Kihnu ja Ruhnu). Kiirabiväljakutseid on kuni 15 500 aastas ning haiged hospitaliseeritakse 40 protsendil juhtudest.

Kiirabikeskuses on ka kaks reanimobiilikoosseisu, kelle ülesanne on abistada vajaduse korral tavakiirabi või transportida raskes üldseisundis haigeid väljaspool Tallinna, k.a lennutranspordiga ehk lennuki või helikopteriga.