Elu skisofreeniaga

Kuidas kujuneb skisofreenia?  

Sel aastal juba seitsmendat korda aset leidnud Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku konverents  keskendus seekord intrigeerivale ning väga mitmetahulisele teemale - skisofreenia ravile.

Igal aastal on konverents pühendatud kindlale teemale – depressioonile, minevikutraumadele,  2013 vaagiti psühhiaatriakliiniku juubeliaasta tähistamiseks psühhiaatria minevikku, olevikku ja tulevikku. Selle aasta teemaks on ühe kõige keerulisema ja raskema häire – skisofreenia – ravi.

Skisofreenia on ajast aega olnud vastuoluliste hoiakute ja paljude erisuguste arvamuste tõttu väga erinevalt käsitletud, nii filosoofilises plaanis kui praktilise ravitegevuse tasemel. Esmalt puhtalt geneetilisel põhjusel arenevast haigusest kuni selleni, et Ameerika üks suurimaid lainetusi põhjustanud psühhiaater Thomas Szaszini kuulutas kõik vaimuhaigused koos  skisofreeniaga olematuteks. Szaszini väitel ei ole need üldse haigused nagu seda on näiteks vähk. Praeguseks on kõik äärmused oma tähenduse kaotanud ja ajaloo unustuse poole kulgemas. Kõige visamalt otsivad geneetikud skisofreenia geeni, aga seni ei ole nende pingutusi edu saatnud. On küll leitud, et neid kohti on ajus palju, kus mingi geneetiline variatsioon tekib ja lõpuks kujuneb  mitmetes ajupiirkondades geenide poolt kujundatud muutuste tagajärjel välja skisofreenia. Siin on siiski tegemist tagasivaatavate uuringutega ja keegi ei ole saanud ega saagi uurida elavat aju ja järeldusi teha, kas niisuguste geneetiliste muutustega aju omanikul kujuneb välja skisofreenia või elab ta õnnelikult oma elupäevade lõpuni.

Skisofreenia ravi: kas väljavaatetu või lootustandev tulevik?

Tänavuse psühhiaatriakliiniku konverentsi teema „Elu skisofreeniaga: mida on pakkuda psühhiaatrial aastal 2014“ püüab esile tuua mitmeid erinevaid seisukohti ühendavaid vaateid skisofreeniale ja selle ravile. Integratiivravi idee on idanenud juba viimase aastakümne jooksul, algul arglikult erinevates meinstriimist kõrvale jäävatel konverentsidel, kuid üha enam on see vaade tunginud ka ametlike kongresside päevakordadesse. Viimastel aastatel on integratiivravi olnud juhtivaid teemasid kõigil olulistel psühhiaatriakongressidel.  Eriti jõulised idee levitajad on olnud Põhjamaade aastaid kestnud ja iga kahe aasta tagant toimunud arutelud ning praegu juba kümme aastat tegutsenud Psühhoosi ja Skisofreenia Psühholoogilise Ravi Ühing (ehk ISPS inglise keeles).

Meie selle aasta konverentsi avab dr. Erika Saluveeri ettekanne „Integratiivselt integratiivravist“. Ettekanne annab ülevaate  sellest, kuidas on viimastel aastatel psühhiaatria-alastes uurimustes integratiivravi käsitletud ja missugused tulemused on sellisel raviviisil võrreldes tavaraviga. Teine oluline teema, mis dr. Saluveeri ettekannet läbib on nimelt see, et iga üksiku teadusvaldkonna uurimustest enam ei aita, et sellist keerukat psüühikahäiret mõista, vaid teema eeldab  teadlaste ühist pingutust ja teadmiste integreerimist ühiseks arusaamaks skisofreeniast. Ilmselt eeldab see ka lausa uue maailmavaate kujundamist skisofreenia kohta, mille raames kõik need teadmised on ühendatavad.

Järgnevad mitmed eriti põnevad ülevaated Eesti tuntumate oma ala esindajate poolt. Professor Jaanus Harro esitab ülevaate skisofreenia etiopatogeneesist ja evolutsioonist. Et sellest pealkirjast aru saada, peab tulema ettekannet kuulama! Muide, professor Harro on võrratu lektor ja suudab kõik kõige keerulisemad asjad (ka selle, mis on etiopatogenees) kuulajatele selgeks teha. Sealt edasi toimub hüpe psühhoanalüütilisse vaatesse, mis on võrreldes eelmise ettekandega paras uperpall. Endel Talvik, Eesti tuntuim psühhoanalüütik, püüab meile seletada seda, kuidas mõista mõistetamatut. On see üldse võimalik? Seda peaks tõesti kuulama. Omamoodi intrigeeriva ettekande peab professor Eduard Maron – "Skisofreenia ravi: kas väljavaatetu või lootustandev tulevik?" No seda tahaks küll teada! Ma loodan, et dr. Maroni ettekanne kannab siiski lootustandvat sõnumit. Loetelu erinevatest huvitavatest ettekannetest võiks jätkata, sest neid on siin veel ja rohkem. Meie kliiniku juhataja dr. Aadamsoo annab ülevaate sellest, kuidas meie skisofreeniahaiged elavad. Kes seda siis veel paremini teadma peaks kui tema! Psühholoogilise ravi poolelt esitab Pille-Riin Kaare ettekande viisidest,  kuidas kognitiiv-käitumuslik ravi saab integratiivravis oma koha sisse võtta.

Harri Küünarpuu
Regionaalhaigla kliiniline psühholoog