Elu pärast emaka eemaldamist

Regionaalhaigla naistearst dr Olesja Vellend kirjutab emaka eemaldamisega seotud müütidest ja põhjendamatutest hirmudest ning eelarvamustest, mis tekivad naistel enne emaka eemaldamist. Emaka eemaldamine ehk hüsterektoomia on 40. aastates üks levinumaid operatsioone. Artikkel ilmus Kodutohtris.

Hüsterektoomiat tehakse kahel põhjusel: elu päästmiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.

Operatsioon tekitab küsimusi

Emaka eemaldamine on tõsine katsumus igale naisele. Tihti lükkavad naised lõikust edasi nii kaua kui võimalik, kuna kardetakse koledaid operatsiooniarme kõhul ja libiido vähenemist, samuti ei lepita viljakuse kaotamisega. Lisaks mõningasele füüsilisele ebamugavusele ja valule, mida peaaegu kõik naised pärast sellist operatsiooni kogevad, ei tunne ligi 70% naistest end pärast operatsiooni täisväärtuslikuna ja on segaduses.

Emakas tähendab naisele väga palju. See on seotud soolise identiteediga ja sümboliseerib seksuaalset võimekust. Samuti on see viljakuse sümbol ja võib isegi dikteerida kultuuriliselt naise ihaldusväärsust. Kohe, kui selgub, et emaka eemaldamine on möödapääsmatu, hakkavad paljud naised muretsema mitte operatsiooni enese, vaid sellele järgneva pärast. Arsti käest uuritakse tavaliselt järgmist:

• Mille poolest erineb elu pärast emaka eemaldamist elust enne seda?
• Kas pärast emaka eemaldamist on võimalik jätkata täisväärtuslikku ja tavapärast seksuaalelu?
• Kuidas operatsioon mõjutab naise hormonaalset olukorda? 
• Kas emaka eemaldamine mõjutab välimust, kutsub esile enneaegset vananemist, kehakaalu tõusu, karvakasvu näol?
• Kõigile neile küsimustele ja nendega seotud müütidele võib leida vastuse, kui tutvuda põgusalt naise organismi eripäradega.

1 müüt

Varane menopaus ehk kliimaks

Emaka eemaldamine ei tähenda menopausi. Tegelikult kutsub emaka eemaldamine viljakas eas esile vaid menstruatsioonide ärajäämise ja võtab võimaluse saada lapsi. Postmenopausis, vanemate naiste elukvaliteet ei halvene.

Menopaus tähistab menstruatsioonide lõppu, keskmiselt saabub see 50–51-aastaselt. Selles eluetapis nõrgeneb ja lõpuks vaibub munasarjade talitlus ning sellest tingitud östrogeenide vähenemine põhjustabki naisele vaevusi.

Hormoonide kadu ja sellest tulenev üleminekuiga võib alata ka varem, näiteks munasarjade eemaldamise, kiirituse ja raskete haiguste tagajärjel.

Kui koos emakaga ei eemaldata munasarju, siis toimivad need endiselt nagu ikka: folliikulid küpsevad, toimub ovulatsioon ja sageli püsib isegi premenstruaalne sündroom, kuigi menstruatsiooni enam ei ole. Menopaus saabub, nagu peaks, umbes 51-aastaselt. Erandiks on juhud, kui emakas eemaldatakse enne 35-aastaseks saamist – sel juhul võib menopaus tekkida mitu aastat varem.

Munasarjade eemaldamise otsus tehakse eraldi. Sellist operatsiooni nimetatakse ovariektoomiaks ja vajaduse korral saab seda teha hüsterektoomiaga samal ajal.

2. müüt

Enneaegne vananemine

Hüsterektoomia ei saa vananemist kiirendada ega mõjutada hormonaalset tausta – selle määravad munasarjad. Kui eemaldatakse munasarjad, siis algab menopaus ja östrogeeni tootmine väheneb. Seetõttu kogevad paljud naised öist higistamist, kuumahooge, meeleolumuutusi, unehäireid; samuti võivad tekkida naha ja limaskestade kuivus ning luuhõrenemine.

Kui need vaevused tõesti elu segavad, võib arst välja kirjutada hormoonasendusravi (HAR). HAR-i määramisel on mitmeid tõsiseid vastunäidustusi, seetõttu soovitatakse seda ainult neile naistele, kellel kasu ületab ohud.

Munasarjade eemaldamise tagajärg võib olla ka kiire kaalutõus. Sel juhul on rohkem kui kunagi varem vaja järgida õige toitumise põhimõtteid, vähendada kalorite tarbimist ja säilitada piisav füüsiline aktiivsus.

3. müüt

Mehestumine ehk maskulinisatsioon

Üllatavalt tavaline on arvamus, et pärast emaka eemaldamist võivad naisel vuntsid kasvada ning tema hääl muutub madalamaks ja jämedamaks. See muidugi pole nii. Pärast hüsterektoomiat säilib hormonaalne olukord täielikult, sh ka naiselikkus.

4. müüt

Vähenenud libiido

Emaka olemasolu ei määra libiidot. Olulist rolli mängivad androgeenid, mis moodustuvad neerupealistes ja väikestes kogustes ka munasarjades. Seetõttu jääb seksuaalsus pärast hüsterektoomiat täpselt samaks, nagu see oli enne operatsiooni.

5. müüt

Seksuaalelu kvaliteedi langus

Naiste erogeensed piirkonnad ei asu emakas, vaid tupeseintel ja välistel suguelunditel. Seetõttu võib suguelu endiselt nautida.

Seksuaalelu kvaliteet pärast hüsterektoomiat ei vähene, vaid mõnel juhul see isegi paraneb. Näiteks kui operatsiooni soovitatakse emaka prolapsi ehk emaka allavaje tõttu, siis tunnevad naised pärast operatsiooni end seksuaalselt palju paremini ja enesekindlamalt. Seda teavet kinnitavad paljud naiste ja nende partnerite elukvaliteedi uuringud. Veel enam: meeste sõnul ei tundnud nad pärast emaka eemaldamist suguelus mingit vahet.

6. müüt

Oluline on säilitada emakakaela

Eksisteerib müüt, et emakakael võimaldab säästa ligamentoosset aparaati, mis toetab vaagnapõhja ja kaitseb vaagnaelundeid väljakukkumise eest. Uuringud seda ei kinnita. Samuti pole tõendeid selle kohta, et emakakaela eemaldamine põhjustab seksuaaltalitluse langust.

Eelistatakse säästvat operatsiooni

Hüsterektoomiat võib teha kas laparoskoopilisel või avatud meetodil. Kui vähegi võimalik, eelistatakse laparoskoopilist hüsterektoomiat kui kudesid vähe kahjustavat ja patsienti säästvat meetodit. Kui see ei ole võimalik – näiteks kasvaja suuruse, kaasuvate liidete või emakasarkoomi tõttu, – eelistatakse avatud operatsiooni.

Lõikusejärgne taastusravi võtab aega 2–4 nädalat. Pärast emaka eemaldamist ei ole igakuiseid menstruatsioone ega saa sünnitada. Munasarjade säilimisega on aga endiselt võimalik munarakke hankida, viljastada ja siirata surrogaatema emakaõõnde nendes riikides, kus see on lubatud.

Günekoloogilised häired võivad kahjustada naise elukvaliteeti. Näiteks enamik hüsterektoomiaid, mis võetakse ette healoomuliste kasvajate puhul, tehakse just nimelt naiste elukvaliteedi parandamiseks, mitte elu päästmiseks. Muidugi kaasneb iga kirurgilise sekkumisega alati tüsistuste risk, kuid õnneks esineb neid harva.

Mõjub hästi elukvaliteedile

Paljude uuringute tulemused näitavad, et hüsterektoomia on seotud pikaajalise positiivse mõjuga naise elukvaliteedile. Märkimisväärsel hulgal naistel on pärast operatsiooni juba kahe kuu pärast parem tervis kui varem. Nad tunnevad ennast täisväärtuslikuna, valud ja verejooksud kaovad, isegi suhted partneriga paranevad. Siinjuures mängib tähtsat rolli lähedaste toetus ja naise enda positiivne hoiak.

Seega on emaka eemaldamise tagajärjed väheolulised, võrreldes selle organi haiguslike seisundite põhjustatud ohtudega enne operatsiooni. Kõige tähtsam on naise füüsiline ja psüühiline tervis ning heaolu.

Millal tehakse hüsterektoomia

Hüsterektoomia kõige sagedasemateks näidustusteks on emakamüoomid, düsfunktsionaalsed verejooksud (verejooksud, mis ei ole põhjustatud põletikust, rasedusest, kasvajast, vaid on tingitud hormonaalsetest häiretest), endometrioos, vaagnaelundite allavaje, vaagna põletikulised haigused, vaagnavalu, endomeetriumi hüperplaasia (emaka limaskesta paksenemine, mis tekib naissuguhormoonide toimel, kui neid on üleliia palju).

Ligikaudu 10% hüsterektoomiatest tehakse emakakaela, munasarjade või emakavähi raviks. Mõnikord on hüsterektoomia vajadus tingitud tüsistustest sünnitusel, kui see on ainus viis, kuidas loote ja ema elu päästa. Emakas eemaldatakse sel juhul, kui muud ravimeetodid on ennast ammendanud.