E-konsultatsioon on oluline ajavõit naha- ja suguhaiguste ravis

Uues Tervisepooltunni episoodis on külas naha- ja suguhaiguste keskuse juhataja dr Maigi Eisen, kellega tulevad arutusele naha- ja suguhaiguste ravi tänapäeval ning uus mugav e-konsultatsioon, mis võimaldab efektiivset koostööd perearstide ning Regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste spetsialistide vahel.

Naha- ja suguhaiguste keskus asus vanasti Tallinnas Hiiul. Nüüdseks kuulub keskus Regionaalhaigla võrgustikku, mille raames toimub aktiivne interdistsiplinaarne ravi. Mis on võrreldes nõukogude ajaga muutunud naha- ja eelkõige suguhaiguste ravis ning nendesse suhtumises?

Räägin enne ka pisut ajaloost. Hiiu maja sai valmis 1973. aastal ja 2016. aastal kolisime Mustamäele Regionaalhaigla peamajja. Võrreldes neid kahte ajajärku, võib välja tuua, et kui nõukogude ajal paljud suguhaigusega patsiendid hospitaliseeriti ehk pandi haiglasse, siis tänapäeval enam kedagi sellise diagnoosiga haiglasse ei panda ja haigeid on võimalik ambulatoorselt ravida. Näiteks süüfilise korral teeme 1–3 süsti ja inimene ongi terve. On ka haiguseid, kus inimene võtab nädal aega tablette ja terveneb, mõnel juhul piisab ühekordsest tabletist. Nii et kedagi sundkorras suguhaiguse tõttu enam ei hospitaliseerita.

Selles valdkonnas on tehtud hulgaliselt teavitustööd ja erinevaid kaitsevahendeid propageeritud. Kas suguhaiguste esinemissagedus näitab langevat trendi?

On tõesti oluliselt langenud. Teisalt toimus sügisel Tallinnas konverents, kus Ühendriikidest ja Ühendkuningriigist tulnud lektorid ja professorid hoiatasid, et on oodata suuremat suguhaiguste lainet, sest seksuaalselt aktiivsed inimesed ehk eelkõige noored ei kasuta piisavalt kaitsevahendeid. Just seoses praeguse kriisiolukorraga. Ja tõesti oleme näinud, et koroonakriisi ajal on tõusnud näiteks süüfilise juhtumite arv.   

Millised on enam levinud suguhaigused?

Enam levinud on süüfilis, gonorröa, klamüüdia ja mükoplasma. Trihhomoniaasi esineb meie keskuses aastas paar korda.

Kas vastab tõele, et suguhaigused võivad kulgeda eriliste sümptomiteta ning inimene ei pruugi haigust ära tunda?

Protsentuaalselt ei oska kommenteerida, kuid oma tervisest ja seksuaalkäitumisest hooliv inimene ikkagi käib end kontrollimas. Võimalusi on palju ja need on kõigile kättesaadavad.

Nõukogude ajal suguhaiguste esinemisel vist isegi teatati töökohta ja toimus isiklik häbiposti panemine. Nüüd on andmekaitseseaduseid palju ja selline olukord peaks välistatud olema. Ent näiteks koroonaviiruse puhul on erinevad riigid proovinud nakatumist jälitada ja uuritakse nakatunud inimeste kontakte. Kas ka suguhaiguste puhul otsitakse haigetega kokku puutunud inimesed välja, et neid testida?

Jah, nõukogude ajal oli haige kohustatud kõik partnerite nimed üles andma, politsei läks neile siis koju ja viis testima. Tänapäeval sellist asja ikkagi ei ole. Kui inimesel leitakse haigus, siis on temast viisakas partnerit ka teavitada. Alati aga ei ole need kontaktid saadaval ja teavitustöö jääb tegemata.

Kui suguhaiguste diagnoosimine ja ravi tunduvad nii lihtsad, et mõnel juhul piisab lühikesest tabletikuurist või süstist, võib jääda mulje, et raviga polegi kiiret. Millised tagajärjed on tegelikult ravimata jäänud suguhaigusel?

Eelkõige on tegemist rahvatervise probleemiga, sest ravimata suguhaigus võib viia viljatuseni. Meid on vähe ja me peame selle eest hea seisma, et eestlasi juurde sünniks.

Viljatus on iseenesest tõsine tagajärg, kuid kas on ka suuremaid tervisehädasid, mis tekkida võivad?

Tekivad kroonilised põletikud kuse- ja suguteedes.

Kas mõni suguhaigus läheb ka ise, ilma ravita, üle?

Ei, selliseid haiguseid pole. Rahvameditsiin siinkohal ei aita.

Hiljuti tuli Regionaalhaigla välja uudse projektiga, kus koostöös perearstidega on avanenud e-konsultatsiooni võimalus. See tähendab, et perearst, kes pole nahahaigustele spetsialiseerunud, saab patsiendi problemaatilisest kohast teha pildi ja saata selle teie spetsialistidele?

Jah, nii see süsteem toimib. Kui on naha- või suguhaiguse kahtlus, pöördub patsient esmalt perearsti poole, kes näeb, et oleks tarvis spetsialisti abi ning saab teha e-konsultatsiooni.

Kuidas see praktikas välja näeb?

Esmalt räägib patsient perearstile oma murest ning näitab naha ette. Kui perearst asub pildistama, on kindlasti vajalik patsiendi nõusolek ning inimene ei tohi olla pildi pealt ära tuntav. Foto laetakse pildipanka ja perearst vormistab e-konsultatsiooni, meie saame Regionaalhaiglas vajaliku info kätte ning kogu protsess on meie jaoks väga mugavaks tehtud. Tõesti on loodud hea võimalus naha- ja perearstide omavaheliseks suhtluseks, mis aitab kaasa sellele, et patsient saab õigel ajal nahaarsti juurde.

Kas see eeldab perearsti poolt spetsiaalse kaamera kasutamist?

Siinkohal on vastus sõnastatud vastavas õpetuses. Pildipangaportaal ei piira tehnoloogiaid, mida perearst tohib kasutada, oluline on, et foto oleks kvaliteetne. Kasutada võib fotoaparaati, telefonikaamerat või digitaalset dermatoskoopi. Oluline on perearstil jälgida, kuidas ta hoiab konfidentsiaalseid isikuandmeid. Pildipanka üles laetuna on need turvalises keskkonnas, koos nimega, ja meie näeme vajalikke andmeid.

Ma saan aru, et eraldi tehnikat soetada pole tarvilik. Kuidas aga on garanteeritud, et pilt tuleb piisavalt kvaliteetne?

Üldjuhul tänapäevased nutitelefonid teevad kvaliteetseid pilte ja siinkohal on pildistaja ülesandeks saada korralik foto. Kui tegu on liiga uduse ülesvõttega, on meil õigus see konsultatsioon tagasi saata.

Kui suur on risk, et pilt ei anna piisavalt infot ja magatakse maha tõsisem juhtum?

Eelkõige võib siinkohal märkamata jääda nahakasvaja, melanoom, kuid meie nõuetes perearstidele on välja toodud, et kõik, mis vajab dermatoskoobiga lähemat vaatamist, ei kuulu e-konsultatsiooni pädevusse. Kui on sünnimärk, siis me ei näe tema mustrit ja struktuuri ning need ei kuulu hindamisele.

Pigem on teemaks teiste nahahaiguste, mitte melanoomi diagnoosimine?

Jah, nahahaigused ja vajadusel ka suguhaigused, kui analüüsid on tehtud ja ravi on tarvis koordineerida.

Kas kõik perearstid saavad selle süsteemiga liituda?

Perearstidelt nõuab see vastavat rakendust infosüsteemis, nii saavad nad pilte lisada. Mina isiklikult pole näinud perearsti vaadet, vaid tean ainult Regionaalhaigla vaadet. Meile on juba tulnud ka esimesed konsultatsioonid, ainuüksi täna hommikul tuli kolm tükki.

Mida see süsteem täpsemalt annab? Ma saan aru, et ühele patsiendile kuluv aeg lüheneb oluliselt ja teie saate pilte endale sobival ajahetkel analüüsida.

Mina arvan, et perekondadele on tegemist olulise ajavõiduga. Näiteks mainitud hommikustest konsultatsioonidest kaks olid eakamad inimesed. Nende jaoks oleks muidu tarvis end töölt vabaks võtta, sõita arsti juurde, ainult selleks, et teda maksimaalselt viis minutit vaadata. Ehk siin saavad kõik aega kokku hoida.

Kas võib ka tekkida võimalus, et inimesed saavad oma pilte otse saata? Kõigil on ju olemas kvaliteetne telefonikaamera.

Inimesed ei saa paraku ise pildipanka fotosid üles laadida. Lisaks tekiks siinkohal oluline arstide puudus, kes kõiki neid pilte vaatama peaksid hakkama.

Ühes episoodis selgus, et Eestis on palju inimesi, kes on lapsepõlves päikeselt põletada saanud ning kellel tulevikus võib tekkida nahahaiguseid. Ehk inimeste hulk, kes peaksid regulaarselt kontrollis käima, on päris suur, nahaarstide arv aga piiratud. Kas on veel võimalusi lisaks e-konsultatsioonile, et rohkem problemaatilisi haigeid üle vaadata?

Üks variant on ikkagi selline, et inimene ise või tema lähedased hoiavad naha seisukorral silma peal. Muidugi ei tasu sellega paranoiliseks muutuda ja pidevalt midagi pahaloomulist kahtlustada. Ent riskigruppi kuuluvad inimesed – enne 18. eluaastat päikesepõletuse saanud, hele nahk, sagedased päikesereisid, üle 50 sünnimärgi, suguvõsas esinenud melanoom – peaksid end korra aastas näitamas käima. Suur osa inimesi siiski nii sagedat kontrolli ei vajagi. Näiteks Saksamaa haigekassa tasustab üle keha sünnimärkide kontrolli iga kahe aasta tagant.

Kui kiiresti nahahaigused arenevad, kas ei peaks isegi sagedamini kontrollis käima, kui korra aastas?

Kindlasti mitte. On küll olemas harva esinev amelanootiline melanoom, mis on punakaslillade sõlmedega ja kiire kasvuga, kuid üldiselt katame me korra aastas kontrolliga vajaduse ilusti ära.

Tulles tagasi e-konsultatsiooni juurde, kas perearstidel oleks dermatoskoobi olemasolul võimalik melanoomile diagnoos panna ka distantsilt?

Perearstidel on see võimalus ja nad võivad dermatoskoopia koodi kasutada, kuid selleks on vaja ettevalmistust. Koolitust, mis õpetab hindama nahamoodustusi, pigmenteeritud uudismoodustusi ja sünnimärke.

Kui perearstil on huvi, ta soetab vastava seadme ja läbib koolituse, siis on tegelikult võimalik ka perearsti juures see pilt teha ja teile diagnoosimiseks saata?

Pigem on siis hea, kui saame juba tervikliku ülevaatuse teha ja leida üles muutustega sünnimärgid. Ma kasutaksin parema meelega sellist skeemi. Ühte moodustist eraldi hinnates on raske kohe öelda, kas seal on midagi või ei.

Ehk nii patsiendid kui perearstid võivad nüüdsest e-konsultatsiooni võimalust küsida. Regionaalhaiglal on olemas toimiv süsteem, mis võimaldab perearstidel ja siinsetel naha- ja suguhaigustele spetsialiseerunud arstidel teha koostööd ning vaadata efektiivselt üle suurem hulk patsiente.