Kardiointensiivravi osakond on koht, kus arstid patsiendi südame eest sõna otseses mõttes võitlevadEestis on ainult kaks III etapi kardiointensiivraviosakonda, üks Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja teine Tartu Ülikooli Kliinikumis, kus ägeda südamelihase infarkti, südamepuudulikkuse ja kopsutursega patsiendile tagatakse tippkvaliteedi tasemel abi. Akuutse vormiga südamehaigused vajavad lisaks põhjalikule ravile kiiret tegutsemist. Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardiointensiivravi osakonna juhataja dr Julia Reinmets avab oma töö spetsiifikat. 09.04.2018
Sport ja äkksurm - kes on ohustatud?Regionaalhaigla kardioloog, südame rütmihäirete ravile spetsialiseerunud dr Kaido Hanni jagab blogipostituses kasulikke soovitusi, kuidas südamesäästlikult treenida ning milliseid ohumärke sportides silmas pidada. Mida nimetatakse koormusega seotud äkksurmaks? Koormusega seotud äkksurm on seletamatu, muidu teadaolevalt tervel inimesel, kas koormuse ajal või kuni tund peale füüsilist koormust tekkinud südame seiskumine, mis on toimunud tunnistajate juuresolekul.19.02.2018
Paberivaba intensiivravi korralduse eel- ja ärianalüüsAlates 28.02 toimub Regionaalhaiglas paberivaba intensiivravi eel- ja ärianalüüs, mis kestab järgnevad 5 kuud ning mida hakkab läbi viima QureTec OÜ. Analüüs aitab paremini läbi mõelda, kas ja millisel kujul on kõige mõistlikum juurutada paberivaba intensiivravi korraldust, et luua paremad eeldused intensiivravikvaliteedi analüüsimiseks ja efektiivistamiseks. Kestvus: 28.02.2018-28.07.201817.02.2018
Õde-nõustaja jõuab iga keemiaravi patsiendini"Õde-nõustaja pilootprojekti käivitades tahtsime, et keemiaravi keskuses oleks õde, kel oleks aega iga patsiendiga läbi rääkida patsiendile määratud keemiaravi skeemiga võimalikud kaasnevad kõrvaltoimed, mis on patsiendile alati väga ebamugavad, mõnikord isegi eluohtlikud," ütleb keemiaravi keskuse õendusjuht Elina Reva. 04.01.2018
Soovitusi pühadeks!Et pühad mõnusalt mööduksid, anname kasulikke nõuandeid, kuidas ilus pühadeaeg tervena mööda saata ning kuidas haiguse korral enesetunnet turgutada ning millal abi otsida.21.12.2017
Regionaalhaigla rinnakabinetil 15 000 patsientiRegionaalhaigla rinnakabinet loodi 2012. aastal, et naistel, kellel otseselt rindades ravi vajavat haigust ei ole, oleks võimalik ilma pikkade järjekordadeta saada abi ja nõustamist rindadega seotud probleemide osas. Lisaks nõustamisele on suur osa tööst suunatud vähijuhtumite avastamisele võimalikult varases - esimeses ja teises staadiumis, mil neid on võimalik tulemuslikult ravida, ütleb Regionaalhaigla rinnakabineti radioloog Mare Meldre. "Mulle teeb rõõmu, et naiste teadlikkus on rinnakabineti tegutsemise viie aasta jooksul tõusnud, seda just nooremate naiste osas.13.12.2017
Meeste tervis on meie kõigi mureEesti mehed kipuvad arstiga suhtlemist tahaplaanile lükkama ning soovivad ikka ja alati „tugevana“ näida. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et pooltel juhtudel satuvad mehed arsti kabinetti oma naiste poolt suunatuna või tullakse lausa koos. See tähendab, et meeste tevis ja heaolu sõltub ka naistest.06.12.2017
Ladina köök 21. sajandi moodiHaigla apteegi juhataja Kristjan Kongi kinnitab, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla apteegi ruumides leidub uhmer ja nui ning nagu Lutsu-aegses rohupoes segatakse ka siin salve ja tambitakse pulbreid. Aga see on siiski vaid väike osa suurhaigla apteegi tööpõllust, mis varsti juba 10 aastat hoolitseb selle eest, et oma ravimid saaks õigel ajal ja õiges koguses kätte kõige keerulisem sihtrühm – vähidiagnoosiga patsiendid.29.11.2017
Irja Ivarinen: “Tervenemise juures on tähtis, et last ümbritseb toetav pere või kasvõi üks inimene, kellega tal on turvaline olla.”Psühhiaatrikliiniku seitsmenda osakonna juhataja, vanemarst-psühhiaater Irja Ivarinen räägib osakonna viiekümnenda tegutsemisaasta täitumise eel sellest, mida ta igapäevas töös märganud on. Näiteks seda, et tänapäeval tajuvad psüühikahäiretega lapsed ja noored vanemate emotsionaalset eemalviibimist. Tekst: Mari Kukk Foto: Meeli Küttim22.11.2017
Kuidas ravitakse tromboosi?Oktoobris pööratakse ülemaailmselt tähelepanu tromboosile. Eesmärgiks on tõsta elanikkonna teadlikkust tromboosist. Teada on, et iga 4. surm maailmas on tingitud venoossest trombembooliast ning kuni 60 protsenti neist juhtumitest leiab aset haiglaravil viibides või sellele järgneval perioodil. Regionaalhaigla arstid dr Marianne Laheäär ja dr Marit Märk kirjutavad tromboosi põhilistest riskiteguritest ja ravivõimalustest. 13.10.2017