Autojuht, märka ratturit! Kuidas panustada autojuhina ratturi ohutusse?

Artikli autor: Marika Luik, Transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert

Eestis on jalgrattaga liiklemise hooaeg tänu ilusatele suve- ja soojadele sügisilmadele igal aastal pikenemas. Transpordiameti küsitlusuuringu kohaselt kasutatakse jalgratast enim ajaviiteks ning pea pooled vastanutest ka transpordivahendina. Jalgratas on populaarne sportimisvahend.

Aeglaselt, kuid siiski, kasvab ka nende ratturite hulk, kes teevad jalgrattaga igapäevaseid sõite aastaringselt – seda eelkõige asulates. Liikluspilt suuremates linnades on mitmekesisem ja intensiivsem – jalakäijad, kergliikurijuhid, jalg- ja mootorratturid, ühistransport, autojuhid, pakirobotid. Ühises liiklusruumis konfliktideta toimetulekuks on vaja üksteisega arvestada olenemata, missuguses liiklejarollis oled.

Liiklus on alati mitmepoolne ning igal ajahetkel muutuv. Selleks, et meie teekonnad oleksid võimalikult ohutud, saame ise palju ära teha. Oluline on tunda ja järgida liiklusreegleid ning osata „lugeda“ liikluskeskkonda. Vähemtähtis pole ka teistele liiklejatele positiivse eeskuju näitamine – nii teised täiskasvanud ning eriti lapsed kipuvad järgima reeglite rikkujaid (nt punase fooritulega tee ületamine).

Jalgrattur on liikluses juht ning peab tagama eelkõige jalakäijate turvalisuse, kuna tihti liigutakse samadel teedel. Mootorsõidukjuhtide vastutus jalakäijate ja ratturite ees on aga oluliselt suurem – eelkõige sõiduki võimsuse ja suuruse tõttu. Transpordiameti küsitlusuuringule vastanud ratturite arvates arvestavad ca 50% teistest juhtidest alati või sageli jalgratturi kui võrdväärse juhiga. Sama uuringu järgi on liiklusõnnetusse või ohtlikku liiklusolukorda (n-ö napikas, ing k near miss) sattunud ratturid kõige enam just mootorsõidukijuhtide ohtliku või reegleid eirava käitumise tõttu (üle 50%), vähem enda tähelepanematuse ja teise liiklejate ohtliku käitumise tõttu.

Kuidas saad autojuhina panustada ratturi ohutusse?

• Sõiduteel on rattur samaväärne juht kui mootorsõidukijuht. Möödu ratturist vähemalt 1 m külgvahega
• Soorita pöördeid sellise kiirusega, et saaksid ohutult peatuda jalakäija e ja ratturile tee andmiseks
• Jälgi piirkiirust! Madalama piirkiirusega tänavatel on kõrgem kergliiklejate tihedus – haridusasutused, kogukonnakeskused, tiheda asusutega elamupiirkonnad jm
• Vähenda kiirust jalgrattatee ja sõidutee lõikumiskohtades
• Keskendu juhtimisele! Pane nutiseadmed puhkama

Kuidas rattur ise saab ohutusse panustada?

• Tee end nähtavaks. Kanna erksaid riideid, lülita ka päevasel ajal sisse esi- ja tagatuled
• Olenemata vanusest kanna kiivrit
• Ületa sõiduteed jalakäija tavakiirusel (u 5 km/h) ja veendu enne teeületust, kas teised juhid on sind märganud
• Näita sõidusuuna muutmisel alati käemärguandeid, siis teavad teised liiklejad, kuhu suundud
• Järgi alati liiklusmärke ja teekattemärgiseid. Rattur, nii nagu autojuhtki, peab järgima fooritulesid, liiklusmärke ja teekattemärgiseid
• Jalakäijate läheduses vähenda kiirust, anna signaalkella ja möödus piisava külgvahega

Sel suvel kutsub Regionaalhaigla osalema aktsioonis “Rattaga tööle!” ehk valima autosõidu asemel oma igapäevaseks transpordivahendiks tervisliku ja keskkonnasõbraliku alternatiivi – jalgratta. Aktsiooni kohta saab lähemalt lugeda siit.