40 aastat esimesest operatsioonist südame pärgarteritel

40 aastat tagasi - 7. mail 1974 - toimus Tartus Eesti esimene operatsioon südame pärgarteritel, milleks ettevalmistus oli kestnud 10 aastat.  Selle aja jooksul omandasid noored arstid Toomas-Andres Sullingu ja Villu Mölderi juhtimisel südame isheemilise tõve diagnostika ja kirurgilise ravi metoodika ning muretseti hädavajalik minimaalne aparatuur ja instrumentaarium. Suur oli tehniline abi, mida võimaldasid tollase ülikooli töökoja meistrid ja insenerid. 

Esimese operatsiooni tegi suurte kogemustega kirurg Karl Kull, praegune emeriitprofessor, kes liitus spetsiaalselt selleks otstarbeks koronaarkirurgia grupiga. Temale sekundeerisid kirurgid Toomas-Andres Sulling ja Villu Mölder. Anesteesia ja kunstliku vereringe olid ette valmistanud praegune emeriitprofessor Rein Teesalu ja tema kolleeg Ats Planken. Vereringe monitooringu oli enda peale võtnud Jaak Maaroos, samuti praegune emeriitprofessor. Suure töö olid ära teinud keskmeditsiinipersonal, eesotsas Koidula Pihu ja Tiiu Tombakuga. Operatsioon kulges edukalt, kuigi sellel esimesel patsiendil oli olnud korduvalt infarktieelne seisund ja südame pärgarterid peaaegu umbunud. Tuleks ka märkida, et esimene operatsioon tehti töötaval südamel prof V. I. Kolessovi eeskujul, kes oli esimese sellise operatsiooni maailmas teinud 1964. aastal.

Esimese operatsiooni jaoks ei olnud võimalik kasutada operatsiooniblokki, mille tõttu see tehti tavalises üldpalatis. Need tingimused olid siiski väga rasked, mille tõttu järgmine operatsioon tehti alles aasta hiljem ja seda juba tõelises operatsioonitoas. Uus ja efektiivne ravimeetod arenes aga kiiresti. Käesoleval ajal on see rutiinne operatsioon, mida nii Tallinnas kui ka Tartus on tehtud tuhandeid. Selle teemaga seoses on ka kaitstud 29 dissertatsiooni.

Professor Toomas-Andres Sulling
ülemarst-konsultant