35 aastat Kiirabihaigla avamisest
30.12.201431. detsembril möödub 35 aastat päevast, mil Mustamäel, tänase Põhja-Eesti Regionaalhaigla eelkäijas, Tallinna Kiirabihaiglas hospitaliseeriti esimesed viis patsienti.
Esimene haiguslugu vormistati Tallinnas elavale hiidlasele, Normas töötavale lukksepale Endlile, kelle tõi vererõhuhaigusega haiglasse kiirabi. Tallinna Kiirabihaigla ehitust Mustamäele alustati 1972. aastal. Haigla oli üks 1980. aasta Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati eel ehitatud paljudest objektidest. Tänaseks päevaks on see kasvanud üheks Eesti suurimaks haiglaks. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla moodustati 25. juulil 2001 Vabariigi Valitsuse otsusega Mustamäe haigla, Kivimäe haigla, Eesti onkoloogiakeskuse, Tallinna psühhiaatriahaigla, Tallinna nahahaiguste haigla, Arstliku perenõuandla ja Kutsehaiguste kliiniku baasil.
Täna on Regionaalhaigla seitsmest kliinikust ning 31 erialakeskusest koosnev kompetentsikeskus. Regionaalhaigla pakub sarnaselt Euroopa ülikoolihaiglatega raviteenust kõigil arstlikel erialadel, v.a silmakirurgia ja plaaniline sünnitusabi. Regionaalhaiglas töötab patsientide heaks enam kui 3840 inimest – arstid, õed, hooldajad, spetsialistid. Arste on 540 ning haiglas praktiseerib pidevalt enam kui sada arsti-residenti.
Meenutamaks 35 aasta taguseid aegu toome katkendi Küllo Arjakase koostatud ülevaatest:
Detsembris sai selgeks, et tööjärg on jõudmas niikaugele, mis lubab haiglas avada esimese osakonna. 25. detsembril koliti suurte jõududega operatsiooniblokki, 29. detsembril kirjutati alla terve operatsioonibloki vastuvõtuaktile. „Andsime viimast lihvi, sättisime palateid, õpetasime meditsiinikoolist tulnud umbkeelseid õdesid. Osakonnajuhataja istus rohkelt tähtsatel nõupidamistel, joonestas haigete liikumise skeeme (see oli ülemuste kena unistus, et haiged ja terved ei kohtuks haiglasse saabudes ja sealt lahkudes).
(Mustamäe Haigla Teataja, 2000, jaanuar, lk. 3)
Peaarst Uno Meikas allkirjastas 29. detsembril 1979. aastal käskkirja nr. 3, milles anti alljärgnevad korraldused: „Seoses esimeste haigete vastuvõtmisega kardioloogia osakonda alates 31. detsembrist 1979. a käsin
1. Peaarsti asetäitjat kirurgia alal sm A. Talihärm
1.1. Rakendada tööle vastuvõtuosakond, kliiniline laboratoorium ja kardioloogia osakond vastavalt vastuvõetud haigete arvule.
1.2. Kindlustada tööks vajaliku valvegraafiku koostamine ja realiseerumine.
2. Kardioloogia osakonna juhatajat sm R. Marlei
2.1. Kindlustada kardioloogia osakonna valmisolek haigete vastuvõtuks ning tagada vajalik diagnostiline ravitöö alates 31.12. 1979. a.
2.2. Esitada sm H. Pärnpuule vajalikud andmed statistilise aastaaruande koostamiseks hiljemalt 02.01.1980.“
(dr Artur Talihärmi arhiiv)
Nii alustasid 31. detsembril 1979, vana aasta viimase päeva varahommikul kell 8.00 vältimatu teraapia osakonnas graafikukohaselt oma 12-tunnilist tööd osakonna juhataja dr Ruth Marlei ja vanemõde Helju Kaljuvee. Esimene „sümboolne“ valvearst oli vabatahtlikult labori juhataja dr Helgi Kasesalu ning samas osakonnas oli kohal ka Kiirabihaigla peaarsti asetäitja dr Artur Talihärm.
31. detsembril hospitaliseeriti esimesed viis haiget, neist esimesena saabus palatisse vererõhuhaigusega hiidlane Endel (snd 1932, elas sel ajal Tallinnas, täpsema diagnoosiga Morbus hypertonicus II A). Just tema kohta täideti Mustamäel haiguslugu nr 000001. Paranenud Endel lahkus haiglast kuu hiljem, 30. jaanuaril 1980.
Esimese haige saabumist loetakse Tallinna Kiirabihaigla (Mustamäe haigla) sünnipäevaks.