14. juunil on ülemaailmne veredoonorluse päev

Igal aastal 14. juunil tähistatakse ülemaailmset veredoonorluse päeva, mille tänavuaastane juhtmõte on „Iga mõne sekundi tagant vajab keegi kusagil vereülekannet. Ole abivajaja jaoks olemas. Anneta verd. Jaga elu!“, ühtlasi avaldatakse tänu kõigile inimestele, kes loovutavad verd vabatahtlikult ja tasuta.

Tänavune Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kampaania keskendub sellele, et veretoodete ülekanne ning verest valmistatud ravimid aitavad igal aastal miljoneid elusid säästa. See aitab eluohtlike haigusi põdevatel patsientidel elada kauem ja parema elukvaliteediga ning toetada kompleksseid meditsiinilisi ja kirurgilisi protseduure. Samuti on see olulise elupäästva rolliga emade ja vastsündinute puhul ning kriisiolukorras reageerimisel inimtegevusest ja loodusõnnetustest põhjustatud katastroofide korral.

Üks võimalus aidata on loovutada verd. Annetades regulaarselt doonorina verd, saame tagada, et meil on alati piisavad verevarud, et ka kriisisituatsioonides abivajajaid kiirelt ja tõhusalt aidata.

Verekeskuse tootmisjuht-ülemarst dr Erna Saarniit rõhutab: „Piisava koguse ohutu vere olemasolu kõigile vereülekannet vajavatele patsientidele sõltub eelkõige neist inimestest, kes väärtustavad doonorlust ning peavad seda tervisliku eluviisi osaks,“ lisades: „Inimeste lahkus kriisiolukordades verd anda on südantsoojendav ja ülimalt tänuväärne, kuid kõige enam aitab see, kui meil on piisavalt doonoreid, kes käivad regulaarselt verd andmas. See tagab meile piisava verevaru ning annab meile kõigile turvatunde ja aitab kõige enam nii rahu kui ka kriiside ajal!“

Täisvere loovutuste vaheline  minimaalne intervall on meestel 60 päeva ning naistel soovituslikult 90 päeva. Regulaarne vereandmine tagab igal vereloovutusel doonori tervise kontrolli ja tervisenäitajate jälgimise ning laboris teostatavate analüüside tulemuste dünaamilise hindamise. Regulaarsete doonorite tervisenäitajad on pideva kontrolli all, nende poolt loovutatud veri on maksimaalselt ohutu nakkustekitajate suhtes, mis on näiteks eeliseks doonorivere valikul lastele verekomponentide valmistamisel. Samuti on regulaarsed doonorid oodatud afereesiprotseduuridele trombotsüütide ja plasma annetamiseks.

Vereandmine on doonori hindamatu kingitus patsiendile. Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Kõige sagedamini vajavad doonorverd vähihaiged, raskete operatsioonide patsiendid, aga ka aneemia, verejooksu, raske trauma ja mitmete teiste haiguste põdejad ning sünnitusabis eluohtlike verejooksude puhul.

Eestis on kogu elanikkonnast doonoreid 2,8 protsenti. 2013. aastast on nii doonorite kui ka vereloovutuste arv ning ka haiglate verevajadus tasapisi vähenenud, kuid selleks, et meil ka edaspidi õnnestuks kriise ära hoida, vajame pidevalt nii uusi kui ka püsidoonoreid – abivalmis inimesi, kelle jaoks vähemalt paar korda aastas verd loovutada on eluviis.

2017. aastal loovutasid 31 734 doonorit 55 057 korral verd. Keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta oli 1,7 ning see näitaja on viimastel aastatel olnud stabiilne. Esmakordselt loovutas 2017. aastal verd 5084 inimest, moodustades 16% kõikidest veredoonoritest.  Nende loovutuste toel kanti haiglates üle 68 676 doosi verekomponente kokku 14 495 patsiendile.

Regionaalhaigla verekeskuses verd loovutanud doonoritel on olnud võimalus valida sümboolse meene asemel annetuskaart. Kogunenud kaartide abil annab verekeskus mõned korrad aastas magusatest kingitustest koosnevad pakid üle valdade vähekindlustatud peredele. Tänavuse veredoonorluse päeva eel anti Hiiumaa valla 86 vähekindlustatud pere lapsele kingikotid, milles on šokolaadid ja kaks purki mett. Kingipakkidesse on panustanud 344 doonorit.

Dr Erna Saarniit edastab verekeskuse kõigi töötajate ühistervituse: „Täname meie vahvaid ja toredaid doonoreid  ning  soovime kõigile tervist ja indu abivajajate abistamisel. Ilusat veredoonorluse päeva kõigile!“

vt ka http://www.who.int/campaigns/world-blood-donor-day/2018