Krüoteraapia on healoomuliste uudismoodustiste eemaldamine vedela lämmastikuga, mille temperatuur krüokannus on –196 °C. Protseduurile eelneb dermatoveneroloogi visiit. Protseduuri teostab arst või suunab vajadusel õe juurde.
Vedel lämmastik külmutab naharakkudes oleva vee, mille sulamisel rakkudevahelised sidemed katkevad ja naharakud lähevad katki ning selle tulemusena tekib vill. Selles piirkonnas võib tekkida turse ning kaasneda valulikkus ja funktsiooni häirumine.
Krüoteraapia on valulik. Antud protseduuri taluvad inimesed erinevalt. Enamik täiskasvanuid ja lapsi on alates 10 eluaastast võimelised protseduuri taluma vähemalt 10 sekundit.
Krüoteraapiat ei tehta aga isikutele, kellel on urtikariaalne reaktsioon külmale (ehk külmaallergia), kellel on teada krüoglobuliinid ja Raynaud sündroom (sõrmede ja varvaste külmetamine ja värvuse muutused). Krüoteraapiat ei tehta ka isikutele, kes seda väga kardavad, karjuvad ja rabelevad, ning kelle uudismoodustisele on seepärast vedela lämmastiku juhtimine häiritud. Kui protseduur plaanitakse teha lapsele, siis on oluline, et lapsevanem selgitaks eelnevalt protseduuri olemust ja valmistaks ta selleks ette.
Krüoteraapia tulemused võivad olla järgmised:
- Puudub reaktsioon ja villi ei moodustu (väga harva).
- Moodustub küll vill, kuid pole piisav uudismoodustise eemaldamiseks (sageli).
- Moodustub piisava suurusega vill (isegi verevill), kaasneb piirkonna turse ja valulikkus, ning paranemine võtab aega vähemalt 30 päeva (sageli vajalik konnasilmade ja tüügaste eemaldamiseks).
- Krüoteraapia järgselt moodustub vohand (väga harva).
- Krüoteraapia järgselt lisandub villile sekundaarne bakteriaalne põletik ehk impetiigo.
- Krüoteraapia järgselt moodustub arm kontakti kohale.