Põhja-Eesti Regionaalhaigla pakub kaasaegseimat kiiritusravi Eestis

Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogiakeskuses (Hiiu 44) avati reedel, 21. novembril uus kiiritusravi lineaarkiirendi. Uue kiirendi kasutusele võtmisega paraneb oluliselt kiiritusravi kättesaadavus ning luuakse uusi võimalusi onkoloogiliste haigete ravis. Teise kiirendi rakendamisega pakub Regionaalhaigla kaasaegseimat ja parima varustusega kiiritusravi Eestis. 

Regionaalhaigla onkoloogiakeskuse juhataja Maire Kuddu märkis kiirendi avamisel: „Viimaste aastate jooksul on Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiiritusravis toimunud kiire ja kvalitatiivne areng. Esimene oluline muutus toimus 2003. aastal, mil onkoloogiakeskusesse soetati moodne kiiritusravi planeerimissüsteem. See võimaldas planeerida kolmemõõtmelist, kasvajale individuaalselt kohandatud kiiritusravi.“ Teise suurema läbimurdena mainis dr Kuddu 2006. aastat. Regionaalhaigla rakendas kliinilisse töösse uue kaasaegse lineaarkiirendi, mis võimaldas esmakordselt Eestis teostada konformaalset (kasvajale kohandatud) kiiritusravi. Koostöös Tuumaenergia Agentuuriga vahetati eelmise aasta sügisel välja lähikiiritusravi aparatuur.

Käesoleva aasta suvel hakati Regionaalhaigla onkoloogiakeskusesse installeerima juba teist lineaarkiirendit. Kiirendi ost sai võimalikuks koostöös Rahvusvahelise Tuumaenergia Agentuuriga. „Uus kiirendi võimaldab meil veelgi täpsemalt kohandada kiiritusvälju järgides kasvaja kuju ja asetsust. See on oluline eelkõige väiksemate kasvajate ravis,“ kirjeldas uut aparaati Maire Kuddu ning lisas. „Uuel kiirendil saame rakendada hingamisfaasidega sünkroniseeritud kiiritusravi metoodikat, mis võimaldab kiiritada kasvajaid ainult kindlas hingamisfaasis ja seeläbi vähendada normaalkudede mahtu kiiritusväljas. See on eriti oluline rindkere piirkonna kasvajate ravis,“ selgitas Maire Kuddu. Teise uue metoodikana tõi dr Kuddu välja intensiivsusmoduleeritud kiiritusravi kasutuselevõtu, millega on võimalik vähendada normaalkoe kiiritusdoosi, metoodikat kasutatakse eelkõige pea ja kaela piirkonna kasvajate puhul. „Uus kiirendi töötab sarnaselt eelmise kiirendiga kahes vahetuses ning see peaks parandama kiiritusravi kättesaadavust,“ märgib Maire Kuddu.

Regionaalhaigla juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul on kiiritusravi arengus järgmiseks oluliseks etapiks koondumine uude X-korpusesse, kuhu on planeeritud ruumid neljale kiirendile ja lähikiiritusravi aparatuurile.

Eestis saab kiiritusravi keskmiselt 30% onkoloogilistest patsientidest. Maire Kuddu sõnul on see pea poole vähem kui Euroopas keskmiselt. „Praegu saab Regionaalhaiglas kiiritusravi ca 1000 patsienti aastas, aga see arv võiks, arvestades haigestumist, olla Regionaalhaiglas kahekordne,” märkis dr Kuddu. Onkoloogiakeskuse juhataja tõi näite, et Euroopas saab kiiritusravi keskmiselt 50-55% esmastest vähihaigetest, osadel paikmetel, nt rinnanäärme, eesnäärme ja pärasoole kasvajatel, ulatub kiiritusravi saavate arv juba 70%.

Kiiritusravi on vähkkasvajate ravis olulisel kohal, olles tervistavuse poolest võrreldav mitmete kasvajapaikmete puhul kirurgilise raviga. Kiiritusravi eeliseks on oluliste organfunktsioonide säilitamine. Euroopa riigid on pööranud üha suuremat tähelepanu kiiritusravi kättesaadavusele ning optimaalse kiirendite arvu tagamisele. Kiiritusravi kättesaadavus on seatud prioriteediks riiklikes vähistrateegiates.