Regionaalhaiglas tehti esimesed kateetrikaudsed aordiklapi implantatsioonid Tallinnas

Austrias, Grazi Ülikooli Haiglas töötav Eesti päritolu kardioloog dr Olev Luha aitas  Regionaalhaiglas läbi viia ülikeerulise protseduuri – Tallinnas implanteeriti esmakordselt kahele raske aordisuistiku stenoosiga haigele aordiklapi protees kateetri kaudu (TAVI protseduur).
„Südameravi potentsiaali Regionaalhaiglas näen väga positiivselt -  ilusad, tehnika viimase sõna järgi sisustatud ruumid ning igas mõttes motiveeritud arstid ja personal,“ sõnas dr Olev Luha – maailmas väga tunnustatud ning nõutud spetsialist ja lektor. Dr Luha siirdus meie haiglast peale PhD kraadi kaitsmist 1988 aastal täiendusele Austriasse, mis osutus sedavõrd edukaks, et tema töö- ja elukohaks on jäänud siiani see riik. Dr Luha on aordiklapi kateetrikaudselt implanteerinud ligi 1000 haigele.
Dr Luha sõnul olid esimesed TAVI protseduurid Regionaalhaiglas edukad, kuigi tegemist oli üsna keeruliste haigusjuhtudega.  „Tänu Regionaalhaigla arstide kõrgele tasemele ja kogemustele õnnestus kõik hästi,“ ütles tohter.
Ebapiisav lepingumaht
Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja dr Jaanus Laanoja sõnul on selle innovatiivse meetodi kasutuselevõttu Regionaalhaiglas seni piiranud teenuse puudumine haigekassa hinnakirjast (taotlus rahuldati 2014. aastal)  ja kardioloogia lepingumahu ebapiisavus. „Hetkel on ühe klapi hind haigekassale 25 000 eurot, lisaks implanteerimise käigus lisanduvate tegevuste hinnad. Seega võib ühe haigusjuhu keskmiseks maksumuseks kujuneda kuni 30 000 eurot,“ ütles dr Laanoja ning lisas: „Selleks, et läbida õppekurv ja hoida kogemust piisaval tasemel peaksime ideaaljuhul implanteerima kuni 50 klappi aastas, arvestades hetkeolukorda, oleksime rahul, kui esialgu oleks võimalus 15-20 klapi paigaldamiseks.“ Ka dr Luha rõhutas, et protseduuride edukaks läbiviimiseks on vaja järjepidevust. „Iga kuu oleks vaja läbi viia vähemalt 4 TAVI protseduuri,“ ütles tohter, kes enda sõnul väga heal meelel jätkaks koostööd Eesti kolleegidega.
Meetodi juurutamine ja kasutamine igapäevatöös eeldab väga tihedat koostööd kardioloogide-, kardiokirurgide-, radioloogide- ja anestesioloogide vahel. Regionaalhaiglas on interdistsiplinaarse koostöö  kogemus selles vallas äärmiselt positiivne.
TAVI protseduuride ajaloost
Esimene kateetrikaudne aordiklapp implanteeriti  57-aastasele mehele ja seda tegi prof  A. Cribier  16. novembril 2002. a. Viimase aja kiire tehnoloogiline areng on viinud meetodi kasutamise olulisele tõusule ja aastas implanteeritakse umbes 80 000-90 000 kateetrikaudset aordiklappi. Siiani on näidustuseks olnud kõrge kirurgilise riskiga patsiendid. Tehnoloogia arengu-, klapi hinnalanguse- ja pikemaaegsete jälgimistulemuste mõjul prognoosivad eksperdid, et järgneva 5-7 aasta jooksul implanteeritakse kõikidest aordiklapi proteseerimist vajavatest haigetest aordiklapp umbes 50% juhtudest kateetri kaudu. Teatud määral võib arengukõveral tõmmata paralleele pärgarterite stentimise ajalooga.