Raplamaa Omavalitsuste Liit, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Rapla Maakonnahaigla allkirjastavad kavatsuste protokolli

Kolmapäeval, 28. mail allkirjastavad Raplamaa Omavalitsuste Liit, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Rapla Maakonnahaigla kolmepoolse kavatsuste protokolli, mis on ametlike läbirääkimiste aluseks kahe haigla koostöö tihendamiseks ja Regionaalhaigla kaasamiseks Rapla haigla tuleviku kujundamisesse.

Regionaalhaigla juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul on see esimeseks sammuks haiglate võrgustumise ettevalmistamisel Põhja-Eestis. „Juba üle aasta on arutatud haiglate võrgustumise vajalikkuse üle, nähes selles üht võimalust haiglatevahelise koostöö tihendamiseks. Täna sõlmitav protokoll on esimeseks sammuks selles suunas Põhja-Eestis,“ märkis Tõnis Allik. Ta lisas, et järgnevate kuude jooksul räägitakse läbi nii võrgustumise juriidilised küsimused kui ka see, millised otsused tuleb võrgustumiseks teha. „Siiski on juriidilised teemad vaid üheks osaks meie läbirääkimistel. Aasta lõpuks peab olema kokku lepitud Regionaalhaigla investeeringu suurus ja sihtotstarve ning Rapla haigla edasine perspektiiv,“ märkis Allik ning rõhutas, et me ei räägi kahe haigla ühinemisest: „Tegemist on kokkuleppega, et me hakkame koos analüüsima kontserni põhimõtete rakendamise võimalusi.“

Tervise- ja tööministri Urmas Kruuse sõnul on haiglate võrgustumine Eesti demograafiat ja geograafiat silmas pidades kõige õigem lähenemine. „Olen seda meelt, et patsiendi huvid tuleb alati esikohale seada”, ütles minister, ”Võrgustumine toob ka väiksematese kohtadesse juurde kompetentsi. See tagab tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendile nii olulise teadmise, et arstiabi on vajadusel olemas,” lisas Kruuse.

Rapla Maakonnahaigla nõukogu esimees Kalle Palling märkis, et Rapla maakonna elanikud võivad olla kindlad, et kvaliteetne arstiabi on võrgustumise tulemusel senisest veelgi paremini tagatud. Kalle Palling ütles, et järgnevad kuud saavad olema töised: „Meie eesmärk on, et Rapla maakonna inimestele oleks tagatud eriarstiabi kättesaadavus. Me soovime, et patsiendid saaksid arstiabi esmalt maakonnas ning vajadusel suunatakse nad kiiresti Regionaalhaiglasse.“ Läbirääkimiste käigus arutatakse, kuidas suurendada ambulatoorse arstiabi mahtu Raplas, optimeerida statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist, sh suurendada päevakirurgia osakaalu, ning kuidas käivitada haiglatevahelised telekonsultatsioonid valvepersonalile. „Regionaalhaigla tulevase investeeringuga Rapla Maakonnahaiglasse lõppevad spekulatsioonid haigla tuleviku üle,“ sedastas Kalle Palling.

Edasiste läbirääkimiste üheks märksõnaks on kindlasti personal. „Kui praegu on arstide leidmine üldhaigla juhi põhiline töövaldkond, siis tulevikus võtab piirkondlik haigla selle rolli järk-järgult üle. See tähendab, et Regionaalhaigla, võttes arste tööle, arvestab, et arstil tekiks võimalus ja kohustus osakoormusega töötada ka väljaspool Tallinna. Lisaks suudab Regionaalhaigla pakkuda tuge kontserni haiglatele mitmetes muudes valdkondades nagu IT-programmide ühine kasutamine, ühiselt kaupade hankimine jms.“ selgitas Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik.
Eeltoodu realiseerimiseks räägitakse järgneval poolaastal läbi organisatsioonilised ja juriidilised võimalused Põhja-Eesti Regionaalhaigla kaasamiseks Rapla Maakonnahaigla arendamisse ja juhtimisse. „Meie eesmärgiks on, et Rapla Maakonnahaigla säilitab oma juriidilise iseseisvuse, kuid Regionaalhaigla oleks omanikuna kaasatud haigla juhtimisse,“ rõhutas Tõnis Allik.

Kavatsuste protokollile kirjutavad 28. mail kell 15.00 Rapla Maakonnahaiglas alla Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Margus Jaanson, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik ning SA Rapla Maakonnahaigla nõukogu esimees Kalle Palling.