Hoidke vererõhk kontrolli all!

Laupäeval, 17. mail tähistatakse ülemaailmset kõrgvererõhupäeva, mille deviisiks on tänavu „Mõõda oma vererõhku kodus!“. Kuna kõrge vererõhk on südame- ja veresoonkonnahaiguste üks põhiline riskitegur tuleb erilist tähelepanu pöörata oma vererõhu kontrollile ning seda pidevalt, kas perearsti juures või kodus.

Tunnustatud meditsiiniajakirjas Lancet äsja avaldatud uuringu andmeil sureb maailmas enneaegselt üle 7,6 miljoni inimese kõrgvererõhust tingitud haiguste tagajärjel. Samuti on kõrgvererõhk oluline alalise töövõimekaotuse põhjustaja. Lancet viitab, et kõrge vererõhk on tinginud pea 54% insultidest, 47% südameisheemiatõvest, 75% hüpertooniatõvest ning 25 % teistest südame- ja veresoonkonnahaigustest. Eriti tõsiseks probleemiks on kõrgvererõhk üleminekumajandusega riikides.

Statistikameti 2007. aasta andmetel sureb Eestis aastas südame- ja veresoonkonnahaigustesse ligi 10 000 inimest, olles töövõimekaotuse ja surma põhjuseks number üks. Südame- ja veresoonkonnahaiguste struktuuris on nii meestel kui ka naistel aastate lõikes olnud olulisel kohal hüpertooniatõbi, mis on muutunud probleemiks üha noorematel inimestel.

Alates eelmisest aastast tegutseb Põhja-Eesti Regionaalhaiglas Tallinna Hüpertensiooni Ekstsellentsi keskus, mis kuulub Euroopa Hüpertensiooni Ühingu poolt tunnustatud ekstsellentsikeskuste võrgustikku. Regionaalhaigla diagnostikakliiniku juhataja, Eesti Hüpertensiooni Ühingu asutajaliikme dr Sergei Nazarenko sõnul on Tallinna Hüpertensiooni Ekstsellentsikeskuse ülesandeks kõrgvererõhu alase oskusteabe kogumine ja levitamine, koostöö piirkonna raviasutustega ning keerukamate kõrgvererõhujuhtude diagnostika ja ravi.

Hüpertooniatõve ja selle tüsistuste ravi on kulukas, näiteks raviti 2007. aastal Regionaalhaiglas hüpertensiooni ning sellega kaasnevaid haigusi ja tüsistusi ca 127 miljoni ravikindlustuse krooni eest. Selle raha eest teostati uuringuid ning osutati abi rohkem kui 7300 ambulatoorsele ja 5500 haiglaravil olnud patsiendile.

Vaatamata kvaliteetsele raviteenusele on mõistlik aktiivselt tegeleda ennetustegevusega inimlike kannatuste vältimiseks ja ravikulude säästmiseks. Oluline on tähele panna, et haiguse ennetamisel saavad inimesed ise väga palju ära teha. Südamearstid soovitavad inimestel, kel on vererõhk kodustes tingimustes mõõdetuna kõrgem kui 135/85 mmHg pöörduda oma perearsti poole, kes otsustab edasised uuringud ja ravimid ning saadab vajadusel täiendavaks konsultatsiooniks erialaarsti juurde või vastavasse keskusesse. Kaasaja meditsiini diagnostika ja ravimeetodid võimaldavad haigust varasemal avastamisel ravida, süvenenud probleeme kontrolli all hoida, parandada haigestunute elukvaliteeti ning vähendada varajast suremust. Taastatud tervis või haiguse kontrolli alla saamine võimaldab tavapärasesse tööellu naasmisel luua Eesti ühiskonna jaoks lisaväärtusi.

Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja prof Margus Viigimaa sõnul saab palju ära teha elustiili muutusega, pidurdades haiguse edenemist või toetades medikamentoosset ravi: „Sööge tervislikult ning vähendage soola tarbimist. Vabanege lisakilodest, sest 10 kilo kehakaalu langust annab 10 mmHg vererõhu langust. Loobuge suitsetamisest, piirake alkoholitarbimist ning tehke regulaarselt tervisetreeninguid.“

Dr Sergei Nazarenko sõnul ei jää juhul, kui vererõhk on aastaid kõrge olnud, tagajärjed tulemata: „Veresoonte ja arterite seinad paksenevad, ka südamelihas pakseneb. Aastatega arenevad südames välja peaaegu pöördumatud või väga halvasti ravile alluvad muutused“. Ehkki paljud inimesed elavad kõrge vererõhuga küllalt kaua, on tüsistusi palju. Dr Nazarenko ja dr Viigimaa tõid näidetena ateroskleroosi, südame isheemiatõve, südameinfarkti ja ajuinsuldi, silmapõhja veresoonte kahjustused, neerupuudulikkuse ning enneaegse intellektuaalse vananemise. „Kui kõrge vererõhuga kaasneb ka diabeet ja kõrge kolestorool ning inimene suitsetab, siis on haigestumise risk oluliselt suurem.“ hoiatas dr Viigimaa.