KontrastsusKõrge|Tavaline

Huge text Big text Medium (default) text

Põhja-Eesti Regionaalhaigla avas keemiaravi komplekskeskuse

12.05.2008 Täna, 12. mail avati Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiu korpuses (Hiiu 44) keemiaravi komplekskeskus, kuhu on koondunud keemiaravi osakonnad ning Baltimaade esimene kasvajavastaste ravimite tsentraalne lahustamiskeskus. Uue komplekskeskusega paraneb keemiaravi kättesaadavus ning haigete ja personali turvalisus.

Eesti Vähiregistri andmetel haigestub Eestis igal aastal vähki rohkem kui 6000 inimest ning haigestumus suureneb. Hiiu korpuse ravijuhi dr Andrus Araku sõnul on pahaloomuliste kasvajate vastane keemiaravi meditsiini üks kiiremini arenevaid valdkondi – iga päev võetakse kasutusele uusi ravimeid ja nende kombinatsioone. „See tähendab, et tervistumise tõenäosus suureneb oluliselt, seda eriti kasvaja varase avastamise korral. Tänu efektiivsele ravile on osad vähivormid muutunud krooniliselt kulgevateks haigusteks,” märkis dr Arak.

Kasvajavastasel keemiaravil on üha suurem osakaal tervistavas ravis. Dr Arak märkis, et kuigi kirurgiline ravi on enamiku kasvajate puhul peamiseks tervistavaks ravimeetodiks, kombineeritakse seda parema ravitulemuse saavutamiseks kiiritusraviga ja üha enam just keemiaraviga nii operatsiooni eelselt, kui ka järgselt. Levinud kasvajatega haigetele annab aga tõhusamaks muutuv keemiaravi võimaluse kasvaja kontrolli all hoidmiseks kümme või enamgi aastat. Siit omakorda suureneb ka taastus- ja toetusravi vajadus.

Keemiaravi osakonna juhataja dr Helis Pokkeri sõnul on keemiaravi pikad protseduurid muutunud lühemaks ning seetõttu saab ravi läbi viia ambulatoorselt (st patsient viibib haiglas vaid protseduuri tegemise ajal). Sageli kombineeritakse veenisisest ravi suukaudsete keemiaravi preparaatidega. Samuti on võimalus intravenoosset ravi viia läbi kodus spetsiaalsete ühekordsete kaasaskantavate pumpadega. Tänu tõhusatele iivelduse vastastele preparaatidele ning vereloomet toetavatele ja stimuleerivatele ravimitele taluvad haiged ravi paremini.

„Haiged elavad kauem ja parema elukvaliteediga,“ toonitas dr Pokker. Eelmisel aastal teostati Regionaalhaiglas 7552 keemiaravikuuri, mis on võrreldes 2006. aastaga pea 2000 kuuri rohkem. Keemiaravi mahu kasv on seotud haigestumise tõusuga ning Haigekassa komplekshindade kaasajastamisega, mis võimaldab kasutada üha tõhusamat ravi. „Eeltoodu on tinginud vajaduse parandada just ambulatoorse keemiaravi kättesaadavust ning patsientide raviaegseid tingimusi päevastatsionaari avamisega,“ rõhutas dr Pokker.

Keemiaravikompleksi toetab oluliselt haigla apteegi tsütostaatikumide tsentraalne lahustamiskeskus, kus valmistatakse turvaliselt ja kvaliteetselt kõik keemiaravis veenisiseselt manustatavad ravimid. Apteegi juhataja Aune Kirotari sõnul tagab selline keskus koos spetsiaalse tarkvaraga igale haigele ettekirjutusele vastavate ravimite täpse annustamise, lahustamise ja markeerimise. Samuti on tagatud ohutu töökeskkond ravimite valmistajatele. „Inimlike vigade oht ja töötajaid kahjustavad tegurid on viidud miinimumini. Raviarsti, lahustamiskeskuse ja raviosakonna koostöös ajastatakse täpselt ravimite ettevalmistus, mis vähendab ka haigete ooteaega,“ kirjeldas Kirotar.

Üle 60% Eesti vähihaigetest saavad ravi Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Erinevate ravimeetodite kombineeritud kasutamise tõttu on dr Andrus Araku sõnul oluline vähiravi koondumine vähiravikeskustesse, kus töötavad vajaliku ettevalmistusega kogenud õed ja arstid, on parimad tehnoloogilised võimalused ning tagatud haigete turvalisus. „Vähiravile spetsialiseerunud kirurgide, kiiritus- ja keemiaraviarstide pidev koostöö tagab igale haigele ravimeetodite parima kombinatsiooni,“ märkis dr Arak, lisades: „Seetõttu on mõistetav keemiaravi komplekskeskuse jätkuv arendamine just meil.”