Kardiotorakaalkirurgia keskus

Kardiotorakaalkirurgia keskuse koosseisu kuuluvad

kardiokirurgia osakond
rindkere- ja veresoontekirurgia osakond 

rindkerekirurgia üksus, onkoloogilise rindkerekirurgia üksus
veresoontekirurgia üksus

kardiotorakaalkirurgia polikliinik
Kõigil meie osakonna töötajatel on suur kliinilise töö kogemus.

Rahvusvahelisel skaalal võib kardiokirurgia valdkonna tugevateks külgedeks lugeda opereeritute madalat suremust, suurt tuiksoonte kasutamise osakaalu šundimaterjalina ning töötaval südamel opereerimise kogemust.

Rindkere- ja veresoontekirurgia osakonna veresoontekirurgia üksuses tehakse ainukesena Eestis jäsemete ummistuste trombolüüsravi. Esimesena Eestis alustasime ka aordi aneurüsmide endovaskulaarset ravi stentproteesidega.

Rindkerekirurgia üksuses ja onkoloogilise rindkerekirurgia üksuses toimub 40 protsenti operatsioonidest endoskoopiliste meetoditega ja nende osakaal jätkuvalt suureneb. Samuti teostavad vaid rindkerekirurgid kõiki tavapärasest keerukamaid endoskoopilisi protseduure kasvajate ja trahhea stenooside diagnostikaks ja raviks – endoskoopilist ultraheli ning hingamisteede rekanaliseerimist ja stentimist. Rindkerekirurgia erialal on kasutuses kõik tänapäevased diagnostika- ja ravimeetodid.

Patsiendid tunnustavad meid

Imeline koht, see Kardiotorakaalkirurgia keskus. Siin näed neid, kes vaevustes ja ootavad lõikuslauale pääsu ja õnnelikke, kel "asjad ühel pool" ja meeleolu ülev. Mina olin kardiokirurg dr. Ants Paapsteli lõikuslaual 21. aprilli hommikust alates kuni lõunani. Op. oli plaaniline ja kunstliku vereringe tingimustes asendati kahjustunud aordiklapp bioproteesiga. Vilunud kardiokirurg dr. Ants Paapstel sooritas oma meeskonnaga tehniliselt komplitseeritud (korduslõikus töökorras šuntidega) kavandatult ja tulemus oli minu jaoks täiuslik. Juba järgmisel päeval olin suuteline telefonikontaktideks. 6.05 lubati koju ja tervis on minusuguse vanainimese kohta hea. Tagasi mõeldes, kõik mis toimus 21.04 kardiokirurgiakliinikus oli minu jaoks nagu unenägu. Ei mingit hirmu, valuaistingut ega ebamugavustunnet, kõik kulges nagu poolunes. Ainult silmad seletasid, mis pärast ärkamist opisaalis toimus. Headeks abilisteks olid intensiivravis ja hiljem kardiokirurgia osakonnas kogenud õed ja hooldajad. Tähelepanelik oli minu raviarst dr. Liisi Küünal. Kahe nädala vältel, mil osakonnas viibisin, tuli osakonna juhataja, südamekirurg dr. A. Paapstel enne tööpäeva lõppu ikka palatist nr. 1 läbi ja päris, kuidas läheb? Üle hulga aja kogesin, kui abivalmis võib ühe ravikeskuse medpersonal olla. Veelkordne mehine käepigistus dr. Ants Paapstelile, sinna Mustamäe mändide alla!. Kaljo Jaagura, ajakirjanik

Kaljo Jaagura

VAATA KÕIKI TÄNUAVALDUSI