Neuroloogia ehk närvisüsteemi haigused

Neuroloogia on meditsiini haru, mis tegeleb närvisüsteemi haiguste diagnoosimise ja raviga.

Närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist, mille osad on peaaju ja seljaaju, ning perifeersest närvisüsteemist. Viimase moodustavad pea- ja seljaajust algavad närvijuured, mis omakorda ühinevad ja hargnevad, moodustades kogu keha katva perifeersete närvide võrgustiku. Need peenikesed „juhtmed” jõuavad meie kehas iga koe ja organini, pannes tööle südame ja kopsud, liikuma lihased ning tagavad selle, et me kuuleme, näeme ja tunneme. Regionaalhaiglas töötavad neuroloogid on kompetentsed ja suurte kogemustega, sest osalevad iga päev patsientide ravimisel nii haiglas, polikliinikus kui ka valvetöös.

Oleme ka õpetajad, kuna Regionaalhaigla on Tartu Ülikooli õppebaas. Koolitame üliõpilasi, residente ja arste ning jagame kolleegidega kogemusi konverentsidel. 

Olulisemad haigused, mille diagnoosimise ja ravimisega neuroloogia tegeleb on insult, epilepsia, Parkinsoni tõbi, peavalud, düstoonia, hulgiskleroos (Sclerosis multiplex), kesknärvisüsteemi nakkushaigused (meningiit, entsefaliit), erinevad mono- ja polüneuropaatiad. Neuroloogia ei tegele üldjuhul selja- ja liigesvalude ega muude tugiaparaadi haigustega.

Kuna tänapäeval on võimalik paljusid neuroloogilisi haigusi diagnoosida ja ravida ambulatoorselt, siis on haiglaravil enamasti kiireloomulist ja vältimatut abi vajavad patsiendid. Regionaalhaigla neuroloogiaosakonna patsientidest on umbes 90% erakorralised ehk saabunud haiglasse kiirabiga või EMO kaudu. Suurema osa nendest moodustavad patsiendid, kellel on diagnoositud insult (ajuinfarkt või ajuhemorraagia). Insuldi korral on kõige olulisem, et inimene jõuaks haiglasse kiiresti.

Kui uuringud näitavad, et tegemist on ajuinfarktiga (mida põhjustab ajuarteri tromb), siis on paljudel juhtudel võimalik rakendada tänapäevast trombolüüsravi. Regionaalhaigla neuroloogid võtsid selle ravimeetodi kasutusele juba 2004. aastal ja praegu saab trombolüüsi igal aastal ca 100 patsienti.

Seda ravi saab teha vaid kuni 4,5 tundi pärast haigestumist, mistõttu kiirus on siin väga oluline. Kui arvate, et Teil või Teie lähedasel on tekkinud insult, siis kutsuge kohe kiirabi! Ka siis, kui insuldi tunnused (halvatus, kõnehäire vms) lähevad mööda, tuleks kontrolliks haiglasse pöörduda, sest see võib olla esimene häirekell enne tõelise insuldi teket, mida oleks võimalik uuringute ja õigeaegse raviga ära hoida.

Kõik tänapäevased uurimismeetodid (KT ehk kompuutertomograafia, MRT ehk magnet-resonantstomograafia, angiograafia, ENMG ehk elektroneuromüograafia ja EEG ehk elektroentsfalograafia) ning nüüdisaegne labor pakuvad diagnoosimisel Regionaalhaigla neuroloogidele igapäevast abi. Parima ravitulemuse tagab hea meeskonnatöö, milles osalevad meie tublid õed, hooldajad, füsioterapeudid, logopeed, neuropsühholoog jt spetsialistid. Neuroloogia on tihedalt seotud ka teiste sisemeditsiini erialadega, nagu näiteks kardioloogia ja endokrinoloogia, sest südamehaigused, kõrgvererõhktõbi ja diabeet on insuldipatsientidel sagedased kaasuvad haigused. Tihti tuleb nõu küsida ka infektsioonhaiguste arstilt. Kirurgia valdkonnas on meie olulised koostööpartnerid neurokirurgid ja veresoontekirurgid.

Pärast haiglaravi neuroloogia osakonnas võib patsient vajada järelravi, mida võimaldab Hiiu korpuses asuv järelravi osakond. Meie pikaaegne hea koostööpartner on Keila Taastusravikeskus, kus suur osa insuldipatsientidest jätkab ravi kompetentse taastusravimeeskonna hoole all.