Meedikud räägivad katastroofimeditsiinist

Reedel, 13. aprillil algusega kell 11.00 toimub Swissộtel’i (Tornimäe 3) konverentsikeskuses arvult kuues Erakorralise meditsiini kevadkonverents, mis keskendub suurõnnetuste meditsiiniabi korraldusele. Oma kogemusi jagavad prof Dag Jacobsen Oslo Ülikooli Haiglast, dr Eero Hirvensalo Helsingi Ülikooli Keskhaiglast, akadeemik Sergei Bagnenko Djanelidze Erakorralise Meditsiini Uurimisinstituudist ning valdkonna spetsialistid Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, Tartu Ülikooli Kliinikumist, Tallinna Kiirabist, Eesti Päästemeeskonnast ning Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonnast.

Erakorralise meditsiini kevadkonverentsi ühe eestvedaja, Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja dr Vassili Novaki sõnul on seekord tähelepanu katastroofimeditsiinil. „Viimaste aastate sündmused maailmas, näiteks ka üliturvalisteks peetavates Põhjamaades, on näidanud, et vägivalla ja katastroofide eest pole me kunagi ega kusagil kaitstud. Me peame mõistma, et võtmetähtsusega on see, kuivõrd hästi me oleme kriisideks ettevalmistunud,“ ütles dr Novak ning lisas: “Igapäevaste tööülesannete lahendamisel ei pöörata piisavalt tähelepanu kriisiplaanile, selle koostamisele, parendamisele, kaasajastamisele ja kriisiolukordade läbimängimisele. Nii võib juhtuda, et kui teemaga pidevalt ei tegeleta, tekib paljudel nn puutumatuse illusioon ehk meiega ju õnnetusi ei juhtu. Elu näitab paraku vastupidist. Erakorralise meditsiiniga seotud inimesed tunnetavad oma rolli olulisust suurõnnetuste lahendamisel ning seetõttu vajavad rohkelt infot. Konverentsiga tahamegi saada ülevaate nii maailma kui ka Eesti kogemustest.“ Regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku juhataja dr Andrus Remmelgas täiendab: „Kahjuks on jäänud ajale jalgu seadusandlus, mis reguleerib adekvaatsete kriisiplaanide koostamist ning tervishoiuasutuste valmisolekut haiglaväliste suurõnnetuste ja katastroofide korral tegutsemiseks. Reguleerimata on ka vastutusalad ja ametkondadevaheline koostöö katastroofitingimustes. Oluline on, et riik tagaks kõigeks selleks ka piisava rahastatuse.“

Konverents on jaotatud kolme osasse. Esimeses osas annab Oslo Ülikooli Haigla erakorralise meditsiini osakonna direktor prof Dag Jacobseni ülevaate nende kogemustest katastroofidega toimetulekul. Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Lauri Luht räägib kriisireguleerimise korraldusest Eesti Vabariigis ning Eesti erakorralise meditsiini arstide seltsi juhatuse esimees dr Ago Kõrgvee käsitleb Eesti erakorraline meditsiini valmisolekut suurõnnetusteks.

Konverentsi teises osas jagab Dr Eero Hirvensalo suurõnnetuste ja katastroofide meditsiinilise lahendamise kogemust Helsingi Ülikooli Keskhaiglas ning dr Kuido Nõmm vaatab Cremexi katastroofiõppusele läbi mängija silmade. Dr Raul Adlas vaeb suurõnnetuse lahendamise metoodika õpetamise kogemusi ning Eesti Päästemeeskonna liige Anu Raisma vahendab Indoneesias, Pakistanis ja Haitil kogetut.

Kolmandasse ossa jääb akadeemik Sergei Bagnenko ettekanne „Sankt-Peterburgi haigla kogemused meditsiiniabi korraldamisel massiliste kannatanutega suurõnnetuste puhul. Kannatanute lennutranspordi korraldamine kõrgema etapi haiglasse“ ning dr Vassili Novak püstitab küsimuse: kas haiglaväline katastroof kujuneb ka katastroofiks haiglas.

Kevadkonverentsi juhivad dr Vassili Novak, dr Arkadi Popov, dr Kristiina Põld, dr Kuido Nõmm, dr Ago Kõrgvee ja dr Raul Adlas.

Konverentsi korraldaja on Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Tänavusele konverentsile on registreerunud rekordarv osalejaid – üle 400.

Regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku erakorralise meditsiini keskuse koosseisu kuuluvad erakorralise meditsiini osakond, kiirabiosakond ja reanimobiiliosakond. Tegemist on suurima töömahuga ööpäevaringselt töötava erakorralise meditsiini üksusega Eestis, kus osutatakse erakorralist arstiabi kõikidel erialadel. 2011. aastal osutati Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas arstiabi 79 009 patsiendile (ca 220 patsienti ööpäevas). Kiirabiosakonna kuus Harjumaal asuvat brigaadi teenindasid 15433 kutset. Reanimobiiliosakonna kaks brigaadi sõitsid välja 1528 korral, millest 127 juhul kasutati lennutransporti. Regionaalhaigla ülesandeks on tagada ka meditsiiniline kõrgendatud valmisolek riigivisiitide ja suurürituste ajal. 1. veebruarist 2011 käivitus väikesaarte meditsiinilise teenindamise projekt, mis praegu hõlmab Kihnut, Vormsit ja Ruhnut.

Konverentsi kava
10.00–11.00 Registreerimine ja tervituskohv

I osa
Moderaatorid: dr Kristiina Põld, dr Kuido Nõmm
11.00–11.10 Konverentsi avamine ja tervituskõned Dr Sergei Nazarenko, PhD
Dr Andrus Remmelgas, Põhja-Eesti Regionaalhaigla
11.10–11.55 Valmisolek katastroofideks - Oslo kogemus (inglise keeles). Dr Dag Jacobsen, PhD Oslo Ülikooli Haigla, Norra
11.55–12.20 Kriisireguleerimise korraldus Eesti Vabariigis Lauri Luht, Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond
12.20–12.45 Kas Eesti erakorraline meditsiin on valmis suurõnnetusteks? Dr Ago Kõrgvee, Tartu Ülikooli Kliinikum

12.45–13.45 LÕUNA

II osa
Moderaatorid: dr Vassili Novak, dr Ago Kõrgvee
13.45–14.30 10 aastat suurõnnetuste ja katastroofide meditsiinilise lahendamise kogemust Helsingi Ülikooli Keskhaiglas (inglise keeles) Dr Eero Hirvensalo, Helsingi Ülikooli Keskhaigla, Soome
14.30–14.50 Cremexi katastroofiõppus läbi mängija silmade. Dr Kuido Nõmm, Tartu Ülikooli Kliinikum
14.50–15.10 Suurõnnetuse lahendamise metoodika 10-aastane õpetamise kogemus. Kas me oleme ka midagi õppinud? Dr Raul Adlas, Tallinna Kiirabi
15.10–15.30 Indoneesia, Pakistan, Haiti... Mis on järgmine? RN Anu Raisma, Eesti Päästemeeskond

15.30–16.00  Kohvipaus

III osa
Moderaatorid: dr Arkadi Popov, dr Raul Adlas
16.00–16.45 Sankt-Peterburgi haigla kogemused meditsiiniabi korraldamisel massiliste kannatanutega suurõnnetuste puhul. Kannatanute lennutranspordi korraldamine kõrgema etapi haiglasse. (vene keeles) Dr Sergei Bagnenko, PhD, akadeemik. Djanelidze Erakorralise Meditsiini Uurimisinstituut, Venemaa
16.45–17.00 Haiglaväline katastroof - kas katastroof ka haiglale? Dr Vassili Novak, Põhja-Eesti Regionaalhaigla
17.00–17.... Diskussioon

* Korraldajad jätavad õiguse teha kavasse muutusi
* Konverentsil on sünkroontõlge.