Perearstidele räägitakse teabepäeval neeruhaigustest

Eesti Nefroloogide Selts korraldab rahvusvahelise neerupäeva avaüritusena 29. veebruaril Põhja-Eesti Regionaalhaigla E-korpuse (J. Sütiste tee 21) suures saalis teabepäeva perearstidele, kus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Lääne-Tallinna Keskhaigla ning Tallinna Lastehaigla kogenud nefroloogid käsitlevad neeruhaiguste diagnostikat ja ravi ning ka neerusiirdamise temaatikat.

Rahvusvaheline Nefroloogide Selts ja Rahvusvaheline Neerufondide Föderatsioon on kuulutanud märtsi teise neljapäeva ülemaailmseks neerupäevaks, sel aastal siis 8. märts, mida tänavu tähistatakse juba seitsmendat korda ka Eestis. Ülemaailmse neerupäeva eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust neerudest, nende ülesannetest ning võimalikest ohtudest ning ergutada nii inimesi ise kui ka perearste kontrollima oma patsientide neerusid ja vajadusel suunama nefroloogi (neeruarsti) vastuvõtule.
Eestis on neli neeruhaiguste ravi kompetentsikeskust – Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla ning Tartu Ülikooli Kliinikum. Seoses neerupäevaga toimuvad nendes neljas haiglas 6.-8. märtsini patsientidele neeruarstide telefonikonsultatsioonid.

Neerud filtreerivad iga päev 200 liitrit verd ning eemaldavad organismist ainevahetuse jääkained ja ülearuse vedeliku. Neerud aitavad kontrollida ka vererõhku, toota punaseid vereliblesid ja reguleerivad luu ainevahetust. Regionaalhaigla nefroloogiakeskuse juhataja dr Merike Luman juhib tähelepanu: „Neerukahjustus kulgeb sageli varjatult, mistõttu jääb neeruhaiguse avastamine ja ravi hiljaks. Neeruhaigus puudutab tunduvalt rohkem inimesi kui osatakse arvata. Erinevate uuringute alusel on näidatud, et üks inimene kümnest kannatab mingi neeruhaiguse või -kahjustuse all.“
Dr Luman toonitab: „Diabeet ja kõrgvererõhutõbi on juhtival kohal kroonilise neerupuudulikkuse põhjustes, kuid neerukahjustuse süvenemist dialüüsravi vajaduseni on varajase ja õige raviga võimalik aeglustada.“ lisades: „Kroonilise neerukahjustusega patsientide risk enneaegsele surmale kardiovaskulaarse haiguse tõttu on 100 korda suurem kui oht, et neil kujuneb lõpp-staadiumi neerupuudulikkus. Seetõttu on neerukahjustuse varajase avastamise ja raviga võimalik mitte ainult aeglustada või ära hoida neerupuudulikkuse progresseerumist, vaid ka vähendada kardiovaskulaarset haigestumist ja suremust.“
Väga oluline roll neeruhaiguste varajasel avastamisel ning ravil on perearstide ja nefroloogide tihedal koostööl, mille üheks väljundiks vastastikusel infovahetamisel ja konsultatsioonil on ühiste teabepäevade korraldamine.

Teabepäeva kava
13.30-14.00 Registreerimine
14.00-14.30 Krooniline neeruhaigus.
Mai Rosenberg, Tartu Ülikooli Kliinikum
14.30-14.55 Aneemia kroonilise neeruhaiguse korral.
Kadri Lilienthal, Põhja-Eesti Regionaalhaigla
14.55-15.20 Urotrakti infektsioonide käsitlus – mida soovitavad ravijuhised.
Merike Luman, Põhja-Eesti Regionaalhaigla
15.20-15.50 Kohvipaus
15.50-16.20 Aktuaalseid probleeme lastenefroloogias.
Ülle Toots, Tallinna Lastehaigla
16.20-16.50 Siirdatud neeruga haige jälgimise ja ravi iseärasused.
Margit Muliin, Lääne-Tallinna Keskhaigla
16.50-17.20 Neerusiirdamise olukord Eestis ja Euroopas.
Peeter Dmitriev, Tartu Ülikooli Kliinikum