Esmakordselt Eestis – 11 haigla ühine kliinilise eetika seminar

13.-14. juunil toimus Pärnumaal, Saksa meditsiinieetika professor Theda Rehbocki poolt Susimetsa Philosophicumile pärandatud keskuses, imekauni ja inspireeriva looduse rüpes Põhja-Eesti Regionaalhaigla eetikanõukogu ja Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise eetika komitee poolt ellukutsutud kliinilise eetika seminar.

Seminaril osalesid Regionaalhaigla, TÜK, Tartu Ülikooli eetikakeskuse, Raplamaa Haigla, Läänemaa Haigla, Hiiumaa Haigla, Tallinna Lastehaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Pärnu Haigla, Lõuna-Eesti Haigla ja õiguskantsleri kantselei esindajad, kokku 38 inimest.

Kahepäevase sündmuse eesmärk oli süveneda kliinilise eetika dilemmadesse kaasaegse meditsiini kontekstis ning mõelda läbi, kuidas haiglate ühisjõududega eetikaalaseid tegevusi tõhusamalt korraldada.

Seminari modereeris TÜ eetikakeskuse juht ja Regionaalhaigla eetikanõukogu ekspertliige prof Margit Sutrop. Prof Sutropi kiirkursusele eetika põhimõistetest ja teooriast järgnesid arutelud igapäeva meditsiinipraktika juhtumite üle – elu alguse, elu lõpu, patsiendi autonoomia, ravipiirangute ja palliatiivravi, psühhiaatria eetika ja tõerääkimise teemal. Regionaalhaigla poolt astusid sisukate ettekannetega üles Kristo Erikson ja Merit Kudeviita, TÜK eetikakomitee poolt Kadri Simm, Katrin Elmet ja Naatan Haamer. Rahvusvahelist mõõdet lisas USA National Institute of Healthi bioeetika korüfee Marion Danise veebiloeng ja järgnenud diskussioon sellest, kuidas USAs eetiline nõustamine ja kliiniliste eetikakomiteede tegevus on korraldatud.

Ettekannetest jäi kõlama, et meditsiin kui ajalooliselt n-ö must-valge süsteem, kätkeb tänapäeva võimsate tehnoloogiate keskkonnas aina enam dilemmat inimelu säilitamise eesmärgi ja bioeetika põhiprintsiipide – autonoomia, heategemine, mittekahjustamine ja õiglus – vahel. Diskussioonides leiti, et eetilise konsultatsiooni ja eetilise (täiend)hariduse roll tervishoius on töötajat võimestamine ning  julgustamine – saavutamaks suurem säilenõtkus, suutlikkus ennast hoida, õppida ütlema ei, taluda paremini n-ö halle toone. Kõneaineks tõusis ka tervishoiutöötajate moraalne väsimus ehk pidev tunne, et ei ole võimalik oma tööd hästi teha. Moraalne väsimus tekitab aga vajakajäämisi suhtluses, mis omakorda eskaleerib eetilisi probleeme.

Arutelude tulemusena sõnastati, et hea ravi saab olla vaid eetilisel kaalumisel põhineva otsustamise tagajärg.

Seminari lõpus kõlas osalejatelt rida ettepanekuid edasisteks sammudeks:

• Luua üle-eestiline haiglate eetikavõrgustik koolitusteks, nõustamiseks ja kliinilise eetika juhtumite arutamiseks ning juhtumitest õppimiseks.
• Korraldada laiapõhjalisi eetikaseminare ka edaspidi, nt kord aastas.
• Talletada eetiliselt probleemsete juhtumite lahendused mõttepaberi või juhendina, toetamaks kolleege sarnastes olukordades tulevikus.
• Kaasata eetikakoosluste töösse õiguseksperte.
• Kaasata tütarhaiglate esindajad Regionaalhaigla eetikanõukogusse.
• Kasutada aktiivsemalt meediat ja sotsiaalmeediat kliinilise eetika teemale tähelepanu toomiseks.
• Julgustada tervishoiutöötajaid aktiivsemalt pöörduma eetiliste dilemmade korral haiglate eetikakomiteedesse.
• Luua eetikaalane eneseanalüüsi vorm haiglatele.
• Täiendada TÜ Eetikakeskuses väljatöötatud õppevahendit Arstide väärtuste mäng uute juhtumitega.