Gammaglutamüüli transferaas plasmas (P-GGT)
Põhja-Eesti regionaalhaigla laboratooriumi automaatliini labor
Telefonid: 617 1027, 617 1661
Üldiseloomustus
Gammaglutamüüli transferaas on ensüüm, mida leidub maksas, proksimaalsetes neerutorukestes, pankreases ja soolestikus. Suurem osa GGT-st paikneb rakumembraanis transportides aminohappeid ja peptiide läbi rakumembraani rakku. Kuigi GGT kontsentratsioon on kõige kõrgem neerukoes, siis plasma GGT pärineb peamiselt hepatobiliaarsüsteemist.
Näidustused
- Maksa ja sapiteede haiguste diagnoosimine ja haiguskulu jälgimine
- Maksa ja luuhaiguse diferentsiaaldiagnoosimine ALP suurenenud aktiivsuse korral
- Alkoholi liigtarbimise sõeltestimine ja ravi monitoorimine
Referentsvahemik
<15 p 17-175 U/L
15 p – 1 a 5-101 U/L
1 – 12 a 4-12 U/L
12 – 19 a 4-16 U/L
Naised ≥19 aastat: <40 U/L
Mehed ≥19 aastat: <60 U/L
Kliiniline tõlgendus
GGT on tundlik, kuid mittespetsiifiline hepatobiliaarsete haiguste näitaja. GGT aktiivsus suureneb pea kõikide maksahaiguste korral.
Aktiivsuse suurenemine:
- intra- või ekstrahepaatiliste sapiteede obstruktsioonid (kõige väljendunum aktiivsuse tõus),
- primaarsed või sekundaarsed maksa kasvajad,
- äge või krooniline pankreatiit ja mõned pankrease pahaloomulised kasvajad,
- nakkuslik hepatiit (aktiivsuse mõõdukas tõus kuni 3 korda ülemisest referentspiirist)
- rasvmaks või ravimite mürgistus (vähene tõus),
- alkohoolne hepatiit või alkoholi liigtarvitamine,
- Paljud ravimid, nt krambivastased ravimid,
- Südame paispuudulikkus
- Diabeet
Aktiivsuse vähenemine:
- Klofibraat ja suukaudsed rasestumisvastased ravimid
Proovi-/uuringumaterjal |
Veeniveri/plasma |
Proovianum |
Geeliga LH-katsuti (heleroheline kork) |
Proovimaterjali säilivusaeg, -temperatuur jt transpordi tingimused |
15...25 °C 7 päeva 2...8 °C 1 nädal -15...-25 °C 1 aasta |
Teostamise sagedus |
24 h |
Mõõtemeetod |
Spektrofotomeetria |
HK kood |
66106 |
Kasutatud kirjandus
1. Reaktiivi infoleht – Cobas GGT-2, Roche Diagnostics, versioon 10, 01/2017.
2. Burtis CA, Ashwood ER, Bruns DE. Tietz Textbook of Clinical Chemistry and Molecular Diagnostics, 5th Edition, lk 581―582, 2012.
3. CALIPER Pediatric Reference Database, cobas 6000;397-399. https://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.1080/10408363.2017.1379945?needAccess=true
Koostanud Liina Eek, laborispetsialist
Karel Tomberg, vanemarst
Muudetud 29.04.2021