Parvoviirus B19 DNA hulk täisveres (B-Parvovirus B19 DNA QN)
Põhja-Eesti Regionaalhaigla laboratooriumi molekulaardiagnostika labor
Telefonid: 617 1769, 617 1768
Üldiseloomustus
Uuringu eesmärgiks on määrata patsientide täisverest parvoviirus B19 DNA olemasolu.
Tervetel inimestel avaldub B19 infektsioon erüteemi ja polüartriidina (enamasti täiskasvanutel). Hemolüütiliste häiretega patsientidel võib parvoviirus B19 põhjustada aplastilist aneemiat. Immuunsupresseeritud patsientidel võib lisaks tekkida ka krooniline aneemia. Parvoviirus B19 võib levida piisknakkusena ja vereülekande teel. Lisaks võib viirus levida haigelt emalt lootele transplatsentaalsel teel, põhjustades vesitõbe või kaasasündinud aneemiat.
Näidustused
- Parvoviirus B19 infektsiooni diagnoosimine täisverest
Referentsväärtus
0 kIU/L
Kliiniline tõlgendus
- Positiivne tulemus – patsiendi täisveres on parvoviirus B19 DNA detekteeritav. Kvantitatiivne analüüs võimaldab määrata viiruskoopiate arvu 0,2 mL täisveres ning jälgida ajas viiruskoopiate arvu dünaamikat. Vastus väljastatakse kujul kIU/L. Kui analüüsi positiivne tulemus on <125 kIU/L, on tegemist piiripealse positiivse tulemusega.
- Negatiivne tulemus – patsiendi täisveres ei ole parvoviirus B19 DNA detekteeritav või on viiruskoopiate arv alla määramispiiri.
Proovimaterjal |
täisveri |
Proovianum |
K2E/K3E-katsuti (lilla kork) |
Uuringumaterjali säilivusaeg, -temperatuur jt transpordi tingimused |
+2...+8 oC 72 tundi -20 oC 4 nädalat |
Segavad tegurid |
- |
Teostamise sagedus |
E-R 8-16 |
Mõõtemeetod |
qPCR (kvantitatiivne reaalaja polümeraasiahelreaktsioon) |
HK kood |
66611 |
Kasutatud kirjandus
1. Qiu J, Söderlund-Venermo M, & Young NS. (2017). Human Parvoviruses. Clinical microbiology reviews 2017;30(1):43–113.
2. Reaktiivi originaaljuhend Parvovirus B19 ELITe MGB Kit (Review 15), 01/2022
Koostanud: Kadi Rõuk, Mirjam Nuter, bioanalüütikud; Karl Mitt, molekulaardiagnostika laborispetsialist
06.02.2024