Kuidas diagnoosida ja ravida maksahaiguseid?

Homme, 29. aprillil algusega kell 11.30 toimub Solaris Kino suures saalis interdistsiplinaarne koostööseminar "Maks“. Seminari fookuses on maksahaigused ning nende tänapäevased diagnoosimis- ja ravimeetodid.

Käesolev arvult kuues seminar jätkab 2006. aastal alustatud interdistsiplinaarsete seminaride traditsiooni. Seminarile on kutsutud esinema ja osalema erinevate erialade ja raviasutuste esindajad. Seminaride kontseptsiooni autor, Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige-haigla ülemarst dr Sergei Nazarenko tunneb rõõmu, et interdistsiplinaarne teemakäsitlus on osutunud elujõuliseks algatuseks, mis on läbi aastate arenenud ning pakkunud huvi suurele hulgale arstidele. Tänavusel seminaril osaleb rekordarv – üle 500 meediku ning seetõttu viidi seminar üle traditsioonilisest toimumiskohast Eesti Rahvusraamatukogust Solaris Kino suurde kinosaali.

Maks on oluline elund, millel on palju ülesandeid: maks reguleerib vere aminohapete, glükoosi- ja rasvasisaldust, kontrollib rasvade lõhustamiseks ja vere hüübimiseks vajalikke mehhanisme, korraldab vitamiinide ainevahetust, lagundab vereringesse sattunud mürgiseid aineid jm.
Tänavuse koostööseminari üks korraldajatest, Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste vanemarst dr Alice Lill avab teemat: „Maksahaigused on paljuski aladiagnoositud ja ei anna endast üldjuhul märku valuga. Kahjustunud maksale võivad viidata mittespetsiifilised sümptomid, väsimus ja jõuetus. Naha kollasus, kõhu suurenemine liigsest vedelikust ja veritsusprobleemid iseloomustavad juba kaugelearenenud maksakahjustust. Maksahaiguse sagedasemaks põhjuseks on liigne alkoholi tarbimine ning krooniline viirushepatiit. Aga viirushepatiit võib olla ka töökeskkonnast tulenev ohutegur, näiteks meedikutel. Kui viirushepatiidi jaoks on tänapäeval olemas vaktsiinid ja head ravimid, siis alkoholi liigtarvitamisest tingitud maksahaiguse puhul on esimeseks nõudeks alkoholist loobumine. Kasvajaliste haiguste korral võib patsiendi prognoos sõltuda asjaolust, kui edukalt suudetakse ravida maksas arenenud kasvajakoldeid. Seminaril on kavas tutvustada ka äsja kasutusele võetud uusi maksakasvajate ravimeetodeid.“
Dr Lill resümeerib: „Seekordne seminar peaks andma vastuse küsimusele – kuidas aidata muutunud maksaparameetritega patsienti, millised on uuemad uurimismeetodid ja ravisuunad.”

Interdistsiplinaarne koostööseminar „Maks“ on jagatud kolme osasse: I osa Eelkliinilistest teadustest kliinikusse; II osa Difuussed maksa muutused; III osa Koldelised maksa muutused. Seminari moderaatorid on Karel Tomberg, Triin Remmel ja Tiit Suuroja.
Koostööseminari peakorraldaja on Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostöös erialaühendustega.

Seminaril osalevad gastroenteroloogid, kirurgid, infektsioonihaiguste arstid, laboriarstid, lastearstid, perinatoloogid, naha- ja suguhaiguste arstid, nukleaarmeditsiini arstid, perearstid, radioloogid, sisearstid, onkoloogid, patoloogid, arstiteaduse üliõpilased, teised eriarstid ning meditsiinispetsialistid.


Interdistsiplinaarne koostööseminar MAKS

29. aprill 2011. a
Solaris Kino saal 1


10.30 Registreerimine, tervituskohv, näitus
11.30 Avamine

I OSA Eelkliinilistest teadustest kliinikusse
Moderaator Karel Tomberg
11.33 Maksa makro- ja mikroanatoomia – Elle Põldoja
11.50 Maks tüviraku perspektiivis– Viljar Jaks
12.10 Maksahaigus laboris – Karel Tomberg
12.40 Maks pildil – Peeter Raudvere, Äli Tõnnov
13.00 Maksa jämenõelabiopsia kasutamsest diagnostikas – Enn Jõeste
13.20 Maks ja ravimid – Triin Remmel

13.40 Lõuna, näitus

II OSA Difuussed maksa muutused
Moderaator Triin Remmel
14.40 Maksahaigused imikutel– Katrin Luts
15.00 C-hepatiit – Riina Salupere
15.20 Maksatsirroos ja portaalhüpertensioon – Benno Margus
15.40 Maksahaigused nakkusarsti pilguga– Nele Rasmann
16.00 Alkohol ja maks – Triin Remmel

16.20 Kohvipaus, näitus

III OSA Koldelised maksa muutused
Moderaator Tiit Suuroja
17.00 Kolded maksas – Andrus Arak
17.20 Maksa primaarsed ja sekundaarsed tuumorid, ravivõimalused – Tiit Suuroja
17.40 Kontrastainega ultraheliuuring: uus võimalus maksa koldeliste muutuste diagnostikas – Pilvi Ilves
18.00 Kokkuvõte ja lõpetamine